Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Põltsamaa Ühisgümnaasium / STEN
Endiselt paelub koolis mind söökla ning seepärast on ka see ülesanne sööklaga seotud. Mind huvitas, kui palju kaloreid annab päevanormist koolitoit ning kui palju saab koolis kulutada kaloreid lihtsalt jalutades. Kuna ülesande nimi on "Suurushullus", otsustasin mina ka hulluks minna.
Kõigepealt mõõtsin tee kõige kaugemast klassist sööklani, mille tulemuseks sain 71 meetrit. Sama tee läbimine telefonirakendusega mõõtes kulutasin ma 9 kalorit ning kogu teekonna läbimine võttis 52 sekundit.
Järgmisena arvutasin mõõtmisepäeval toidumenüüs oleva kalorite arvu. Menüüs olid järgmised toidud: rassolnik ning magustoiduks smuuti, piim, leib/sepik. Kui süüa suppi ning magustoitu, juua klaas piima, süüa üks leiva- ja sepikuviil, siis kokku saab koolitoidust 422 kalorit.
Puhtalt statistiliselt saab eelolevast infost arvutada, et ühe kalori kulutasin ma iga ~7,89 meetri tagant. Seega, selleks, et kulutada 442 kalorit enne sööklasse jõudmist puhtalt jalutades, peaks olema teekond sööklasse 3329,58 meetrit ehk ca 3 km. Kas te kujutaksite ette, et sööklasse jõudmiseks peaksite läbime natuke üle 3 kilomeetri? Samuti, kui kõndida sama kiirusega, millega ma teekonda sööklasse mõõtsin, (1,366m/s), siis võtaks sööklasse jõudmine ca 55 minutit.
Tulemus näitab, et logistiliselt ei tundu 3 kilomeetri pikkuse koolimaja ehitamine arukas. :)
Küll aga võiks kooliruumides ringiratast jalutada, nagu vanasti tehti.
Väga ajakohane, samas ootamatu ja loominguline mõõteviis! Hiljutised teadusuuringud on küll kaloripõletamise lineaarse mudeli kahtluse alla seadnud - tuleb välja, et mõned inimesed põletavad leivaviilu jagu kaloreid ka lihtsalt istudes ja hingates, kuigi teised peavad selleks selja higiseks jooksma. Ringiratast jalutamine ülipikkade (lennujaama-taoliste) koridoride asemel on kahtlemata pragmaatiline ja minu jaoks ka nostalgiline tervisepraktika - mina olen seda oma lapsepõlves pidanud vahetundides tegema. Kui aga mõelda suurema kaloripõletamise peale vahetundides, siis võiks kaaluda mittehorisontaalseid (tõusvaid-langevaid) jalutusradu. Ilmselt on treppe koolimajas piisavalt ja saaksite tähistada erinevate märgistega 10-minutise vahetunni jaoks nii 50- kui 150-kalorilise energiakuluga "terviserajad" koolimaja sees.
Pähklimäe Gümnaasium / StreamLining
Vladislav Podlegajev, Denis Poznyak
Meie kooli peahoone pikkus on 72m, minu süld on 1,87m, see tähendab, et kooli pikkus on 38,5
11.klassi õpilase sülda.
Kooli peahoone laius on 12m, minu jalalaba pikkus tossus on 0,3m, see tähandab, et kooli peahoone
laius on 40 11.klassi õpilase jalalaba.
Kooli peahoone kõrgus on 17m, minu kõrgus on 1,82m, see tähandab, et kooli peahoone kõrgus on 9,5
11.klassi õpilase kõrgust.
Endise matemaatikaõpetajana meeldivad mulle väga ajaloolised mõõteühikud (nt. süld, jalg, vaks, verst, arssin) ja konvertreerimine erinevate mõõdustike vahel. Kui aga päriselt oma käesirutusega mõõtma hakata, saab saatuslikuks mõõtmisviga. Huvitav, kui suur võiks olla teie mõõtmisviisi puhul puhtalt kätesirutamise kõikumisest tulenev mõõtmisviga: kas 3, 5 või pigem 10 protsenti? Ja kui siit edasi mõelda, siis milliste nippidega oleks võimalik seda mõõtmisviga oluliselt vähendada (loobumata süllast ja jalast mõõtühikuna)? Vihje: etalon.
Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud
Marko Pihlik
Deimo Sarapson
Arvi Laidvee
Elva gümnaasiumi maja sai aasta tagasi uue ja ilusa fassaadi, sellest tulenevalt ei saa me mõõta
üksikult paneeli, mis enne remonti oleks olnud täitsa võimalik. Ka sammudega ei saa me mõõta, sest
turvaline piirdeaed, mis on ehitatud ümber jalgpalliväljaku, jääb sammude lugemisele ette.
Otsisime veel võimalusi ning leidsime, et mõõdame oma koduklassi ära, seejärel teisendame koolimaja
ümbermõõdu samadesse ühikutesse. Kuna me asume eesti keele ja kirjadusklassis, siis mõõtühikuks on
raamatud.
Klassi mõõtmiseks võtsime järgmised raamatud: M. Väljataga “Kirjandus ja selle liigid” 17,0 cm, A.
Nahkur “Kirjandus realismist postmodernismini” 16,5 cm,“Maailmakirjandus 2.osa” 14,5 cm, S. Nootre
“Kirjanduse kõnekus II osa” 21,0 cm ja E.Kraut jt “Eesti õigekeel” 17,0 cm. Sättisime raamatud
laudadele üksteise kõrvale ja teostasime mõõtmist. Tulemuseks oli klassi ümbermõõt 163 raamatut,
millest “Eesti õigekeelt” oli 69 eks, “Kirjandus realismist postmodernismini” 24 eks, “Kirjanduse
kõnekus” 32 eks, “Kirjandus ja selle liigid” 21 eks ja “Maailmakirjandus 2.osa” 17 eks.
Oma kooli ümbermõõdu leidmiseks kasutasime maja plaani, mille saime ehitajalt. Mõõtsime ära koolimaja
ümbermõõdu, milleks saime 2282 raamatut, kus “Eesti õigekeelt” on 966 eks, “Kirjandus realismist
postmodernismini ” 336 eks, “Kirjanduse kõnekus” 448 eks, “Kirjandus ja liigid” 294 eks ja
“Maailmakirjandus” 238 eks.
Koolimaja kõrguse mõõtmisel jäime kindlaks oma mõõtühikule, mis on raamatud. Raamatute hulga
määramisel kasutasime laudimeetrit. Laudimeeter, lühend lm (ingl. linear metre of shelving), on
raamatute hulga mõõtühik riiulipinna pikkuse kaudu ning 1 laudimeeter on 1 meetri pikkune keskmiselt
26 cm sügav, 37 cm kõrge ja mahutab keskmiselt 35 köidet raamatuid. Koolimaja kõrguseks saime 459 eks.
Interdistsiplinaarsus on moes, olete kirjandusmõõdikuga koolimaja mõõtes ajastu närvi tabanud :-) Praegu veel saab raamatu füüsilisi mõõte kasutada ruumi mõõtmiseks, 20 aasta pärast on kõik raamatud üksnes digikujul ja siis ei saa enam keegi aru, et raamatul võiks olla ka füüsiline mõõt pärismaailmas (lisaks failisuuruse kilobaitidele, mida on raske pikkuse mõõtühikuna kasutada). Aga ju siis hakatakse mõõtma klassiseina raamatuteksti pikkuse abil. Siinkohal teile veel üks nuputamisülesanne - millise fondi peaks e-raamatus valima, et kõikvõimalikud 100-tähelised tekstilõigud oleksid sama pikad? Kui vaatate seda minu kirjutatud teksti, siis "i" täht võtab siin ju kolm korda vähem ruumi kui näiteks "m".
Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer
Dmitri Vassiljev
Vihikuga mõõtma? Miks mitte?
Mõõtsin vihiku pikkusega (pikem pool), mis on 20.5 cm pikk.
Esimene mõõtmine (pildid 1 ja 2):
Pingi küljed on (5,5 X 2.1) vihikut. See on 5.5*20.5 cm ja 2.1*20.5 cm, mis on (112.75X43.05) cm.
Sellega on pindala istumiseks 112.75*43.05=4853.8875 ruutsentimeetrit.
Teine mõõtmine (pildid 3 ja 4):
Küljed: (5.7 X 1.5) vihikut, mis on 5.7*20.5 ja 1.5*20.5, mis on (116.85X30.75) cm. Pindala on
116.85*30.75=3593.1375 ruutsentimeetrit.
Praktiline lahendus, käepärane mõõtevahend. Ebapraktiliseks läheb sinu mõõteviis aga selle koha peal, kus puhtmatemaatiliselt rehkendades esitad pingi serva pikkuse sajandiku ja pindala lausa kümnetuhandiku täpsusega, samas kui mõõteviga on sellise mõõteviisi puhul kindlasti rohkem kui sentimeeter. Seega oleks mõistlikum esitada vastus selliselt: pingi servad on 112 x 43 +/- 2 cm. Mis oleks sellisel juhul aga pindala veapiirid?
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Bugs Bunny
Andrei,Kirill
Kooli ümbermõõt on kuskilt 281m
Kui suutma kooli ümber kiirusega 25km on vaja 44s
Kosmoses mõõdetakse suuri vahemaid valgusaastates, kusjuures üks valgusaasta on pikkusühik (mitte ajaühik). Valgusaasta pikkuseks on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul - see on muutumatu suurus. Millise liikumisviisi või liikumisvahendi abil saate teie liikuda ümber koolimaja püsivalt 25 km tunnis? Jalgrattaga saaks küll sirgel teel seda kiirust hoida, aga mitte ümber koolimaja nurga pöörates. Aga juhul, kui mõtlesite siin liikumisvahendina jalgratast, siis kuidas võiks valgusaasta eeskujul teie mõõtühikut nimetada - jalgrattatund? Eeldan, et mõtlesite siinkohal km/h, mitte km/min või km/s (teil jäi ajaühik märkimata). Tulles tagasi kosmiliste mõõtühikute juurde, siis Tähesõdade eelmises filmis "Solo" oli üks koht, mis minus segadust tekitas. Noor Han Solo kiitleb seal, et ta läbis Kessel Run nimelise ohtliku teekonna rekordiliselt "vähem kui 12 parsekiga" , mis on veider, sest parsek pole ajaühik - see on pikkusühik mis vastab umbes 3,26 valgusaastale. Solo ütleks justkui, et ta läbis 100 meetri pikkuse teelõigu 60 meetriga. Kuidas sellest aru saada?
Kommenteerivad: Mart Laanpere
Mart Laanpere on haridustehnoloogia vanemteadur Tallinna Ülikoolis, aga varem töötanud ka matemaatikaõpetaja ja koolidirektorina. Tema teadustöö haridustehnoloogia vallas keskendub kooliuuendusele digitehnoloogia toel, õpilaste ja õpetajate digipädevustele, digiõppevarale (sh. digiõpikud ja -eksamid). Ta on vedanud eest mitmeid digi-innovatsiooni projekte nii Eestis (Koolielu.ee, Samsung Digipööre, DigiÕppeVaramu) kui ka nõustanud arendusprojekte välismaal (nt. Hirvehüpe Gruusias, Tuleviku Klassiruum Moldovas).