Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Tublid tüdrukud
Darina Podunova, Darja Šabalovskaja, Arina Jatšmenjova
Siin me mõõtsime kui palju meid koridoris mahub. Kui koridori jagada pooleks, siis ühte ossa mahub 6 inimest. Mõtlesime just seda koridori mõõta, sest see tuli meile esimesena meelde.
Teie mõõtmisviisis on vaimukust, efekti ja kunstipära kuhjaga, aga täpsuses ja usaldusväärsuses jääksite alla isegi kunagisele nõukogude-aegsele multifilmile, kus boamao pikkuseks mõõdeti marsisammuga 38 papagoid :-)
Avinurme Gümnaasium / Heiko, Ott ja Märt
Heiko, Otto, Märt
Koolis liigume me iga päev lugematu arvu samme mööda kooli koridore. Niimoodi mõõdame koolikoridore
tähelepandamatult iga päev vahetusjalatsitega. Aga kui teha seda teadlikult ja mõõta vahetusjalatsite
tallapikkuses ära hoopis ühe klassi ruumala, tuleb kokku päris suur arv!
Laius 22 vahetusjalatsi tallapikkust.
pikkus 20 vahetusjalatsi tallapikkust.
Kõrgus 10 vahetusjalatsi tallapikkust.
Kokku 4400 ruutvahetusjalatsi tallapikkust
Mulle meeldib, et olete arvestanud võimaliku mõõteveaga ja oma tulemusi ümardanud (vt mu eelnevat
kommentaari Danielile komakohtade osas). Ma loodan, et koristaja teid ei näinud seda mõõtmist
teostamas - oleksite ilmselt märja kaltsuga vasta pead saanud, et seinu määrite :-)
Mõõtmisel tuleb tihtilugu arvestada lisaks täpsusele ka praktiliste aspektidega - keda see võib
segada/häirida, mida mõjutada. Mõnikord on mõõtmine ise nii häiriv tegevus, et hakkab mõjutama
mõõdetavat nähtust ennast. Selle printsiibi avastas 1927.aastal saksa füüsik Heisenberg ja see kehtib
küll üldiselt mikromaailmas. Teie sussimõõtmine küll (loodetavasti) teie koolimaja suuremaks ega
väiksemaks ei muutnud. Aga mine tea...
Avinurme Gümnaasium / Artur, Matthias ja Reimo
Reimo, Artur, Mattihas
Kui tavaliselt mõõdetakse millegi laiust ja pikkust mõõtühikutes ,siis see kord otsustasime mõõta oma
klassiboksi inimestega.
Kuna meil oli vaja rohkem inimesi ,siis kutsusime teisest klassist paar õpilast juurde.
Boksi mahtus 22.õpilast.
Silma järgi ütleks küll, et paar-kolm mahuks veel juurde kui kõvasti pressida. Mind on alati
kummastanud liftides kirjas olevad piirmäärad - see lift mahutab maksimaalselt 10 inimest (samas kui
meid on liftis 6 ja mitte ühtegi ei pressiks juurde mingi nipiga). Kui korraks saate garderoobiboksi
22 inimest pressida, siis klassis te küll ei saaks õppida sama tihedusega nagu kilud karbis.
Koolimaja mõõtes tundub õpilase valik ruumala mõõtühikuks tegelikult esmapilgul naljakas, aga
tegelikult vägagi praktiline. Klassiruumide jaoks on tegelikult kehtestatud normid (nagu eelpool
vihjatud lifti-norm) - mitu ruutmeetrit põrandapinda ja kuupmeetrit ruumi vajab iga õpilane klassis.
Kui seda normi rikkuda, siis hakkab see mõjuma õpilaste tervisele. Lisaülesanne teile: kas teie koolis
on klassiruumi (või tundi), kus õpilasi on aeg-ajalt üle selle normi? Usun, et teie direktor teab seda
normi peast :-)
Antsla Gümnaasium / Hauka arhitektid
Karel Meitsar
Armin Armulik
Meie mõõtsime sammudega ära meie koolimaja C-korpuse. Mõõtmiseks kasutasime samme. 1 samm= 1.5 meetrit. Kuna C-korpus koosneb kahest erineva suurusega ristkülikust,siis pidime väiksema ristküliku silmaga ära mõõtma (ohutuse mõttes),aga teise ristkülikulise hoone mõõtsime ikkagi sammudega. Suure ristkülikulise hoone pikkuseks sammudega mõõtes saime 38 sammu ehk ligikaudu 57 meetrit. Laiuseks saime 14 sammu ehk ligikaudu 21 meetrit. See tähendab, et hoone pindalaks on nende andmete järgi 1197 ruutmeetrit.
Väikese ristküliku pikkuseks saime silmaga 10 meetrit ja laiuseks 6 meetrit. Pindalaks tuli, siis 60
ruutmeetrit. Mis tähendab, et C-korpuse pindalaks on 1257 ruutmeetrit.
Kuid me pidime ikkagi neid andmeid kontrollima. Plaani pealt vaadates oli suure ristküliku pikkuseks
sajandiku täpsusega 52.3 meetrit. Mis tähendab, et sammudega mõõtes eksisime me ligi viie meetriga.
Pikkuseks oli 19.3 meetrit. Selle mõõduga panime natukene vähem mööda. Pindala oli 1009,39
ruutmeetrit. Väikese ristküliku pikkus oli 10 meetrit ja laius 5 meetrit. Pindala oli 50 ruutmeetrit.
Ja kogu korpuse pindalaks tuli 1059,39 ruutmeetrit, mis on täpne hoome kirjelduses oleva pindalaga.
Me saime sellest mõõtmisest teada, et enamus mõõdud sammudega mõõtes on ebatäpsed. Vahepeal võib
silmaga mõõtes vedada, aga ehituses selliste mõõtmisviisidega kaugele ei jõua.
Karel Meitsar ja Armin Armulik
Sammudega mõõtmine tundub tõepoolest kõige lihtsam ja käepärasem lahendus. Samas pani mind imestama teie sammu keskmine arvestuslik pikkus - tervenisti 1,5 meetrit! Tavaliselt arvestatakse täiskasvanu sammu pikkuseks pigem 1 m või alla selle. Kui viitsite veel ühe täiendava harjutuse teha, siis palun teil teostada kordusmõõtmine kahel erineval viisil ja võrrelda nende mõõtmisvigu. Esmalt proovige mõõta lühemate sammudega (üritage võimalikult meetri lähedale saada igat sammu). Seejärel proovige mõõta ülipikkade (1,5 m) sammudega sama seina pikkust. Korrake kumbagi mõõtmist vähemalt 10 korda ja arvutage kummagi mõõtmistulemuse keskmine ja hälve (+/-). Kumb on täpsem ja usaldusväärsem, kas pika või keskmise sammuga mõõtmine?
Lasnamäe Vene Gümnaasium / GLHF (Good luck, have fun)
Jegor Melnikov
Artjom Ibragimov
Nikita Volkov
Erik Udu
Nikita Bogatov
Meil koolis on suur koridor kuhu võib mahtuda palju õpilasi.Ja isegi võib mahtuda umbes 1000 tooli või mitu miljonit mandariini.Võib olla ka kolmkümend klassi ja umbes neli bussi.
Busse koridoris mõõteinstrumendina ette kujutades jooksis mul juhe kokku :-)
Ma miskipärast arvan, et mõtlesite siinkohal mitte bussi ennast, vaid bussitäit õpilasi. Tundub ikka
üüratult suur koridor olema teil, lausa spordisaali või aula mõõtu.
Kommenteerivad: Mart Laanpere
Mart Laanpere on haridustehnoloogia vanemteadur Tallinna Ülikoolis, aga varem töötanud ka matemaatikaõpetaja ja koolidirektorina. Tema teadustöö haridustehnoloogia vallas keskendub kooliuuendusele digitehnoloogia toel, õpilaste ja õpetajate digipädevustele, digiõppevarale (sh. digiõpikud ja -eksamid). Ta on vedanud eest mitmeid digi-innovatsiooni projekte nii Eestis (Koolielu.ee, Samsung Digipööre, DigiÕppeVaramu) kui ka nõustanud arendusprojekte välismaal (nt. Hirvehüpe Gruusias, Tuleviku Klassiruum Moldovas).