Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #3b: Inventuur
Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.
Pähklimäe Gümnaasium / StreamLining
Vladislav Podlegajev, Denis Poznyak
Igaüks kapp hästi illustreerib mida selles ruumis õpetatakse.
Tere noored!
Olete saanud hea kogemuse, kuidas riiulid pajatavad lugu. Lugu sellest, milleks neid vaja on, mis tööd
nad teevad, kellele kuuluvad.
Ärgitan teid edasi uurima igasuguseid erinevaid riiuleid, neid pildistama ning hiljem suurema grupiga
äraarvamismängu mängima. Kellele riiulid kuuluvad, kes on need inimesed, milline on nende elustiil ja
muud põnevat. Uskuge, see on lahe mäng.
Jõudu
Merike
Pähklimäe Gümnaasium / Gaudi õed
Eva Berzin, Jana Ilina, Anastassia Bobõleva
Kabineti number on ju ukse nimi, mis aitab meile leida ukse kirjanduse maailmale. Just selle ukse number on 451 ja kui õpilased seda näevad nad saavad aru sellest, et kes ma mida selles kabinetis õpetab.
Igal uksel on oma võti ja see on oluline osa uksest. Uks mida ei saa avada on vajatu, siis kui räägime uksest siis on ka vaja mõelda selle võtmest.
Tere noored!
See on väga põnev, kuidas te uksest mõtlete. Tõepoolest, number ongi ju selle ukse nimi. Ja võti on
nagu luba siseneda. Aga uksel on ju veel hinged, mis ust püsti hoiavad, vabalt ja hääletult liikuda
lubavad. Ning on ka ukselink, millega inimene saavutab kontakti uksega. Link on vahel vaba, liigub
sujuvalt. Vahel aga ka tõrgub, kiilub kinni või teeb muud ebavajalikku. Siin on vaja inimese
kannatlikkust ja kavalust, kuidas meelitada linki ust avama.
Nagu näete on veel pikk tee minna selle uksega. Laske veel fantaasial voolata. Üks muhe nipp, kuidas
avada ühe objekti sisu ja hinge, on kirjutada sellest lastejutt ja niimoodi nagu see uks oleks
elusolend. Uksest kui elusolendist mõtlemine paneb teid nägema pisidetaile, mida muidu ei märka.
Jõudu
Merike
Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7c
Meil õnnestus jäädvustada 14 erinevat istet (tooli, diivanit või muud). Tavalised klassitoolid jäid piltidelt välja, otsisime huvitavamaid ja teistsugusemaid. Hea, et meil on koolis ka pehmemaid istekohti ja see meeldib meile! Kõige rohkem on koolis ilmselgelt tavalisi kõvasid toole, mis on peaaegu igas klassis. Piltidele jäänud istmed on enamjaolt mugavad.
Tere noored!
Nagu näha, olete keskendunud mugavale istumisele. Mugav võib aga tähendada väga erinevaid asju. Kõik
sõltub sellest, et millise tegevuse jaoks on iste mugav. Tugitoolis klaverit mängida on äärmiselt
väsitav, trummari iste ei ole aga teleri vaatamiseks kuigi meelitav. Küll aga võiksite veel uurida,
miks ei ole kõik istumisvõimalused mugavad. Miks me üldjuhul tööd teeme meie mõistes ebamugavas
toolis. Uurige seda väheke, vastus on väga huvitav.
Jõudu
Merike
Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7b
Valisime inventuuri teemaks lauad koolis ja kooli ümber. Koolimajas on lauad peamiselt klassides, nagu ikka kirjutamiseks ja muudeks tegevusteks. Sööklas on söögilauad. Sahtlitega laudu leidub praegu koolimajas vähe. Vanal ajal oli neid hoopis rohkem. Materjaliks on peamiselt moodne vineer, laminaat ja metall. Aga õues on ka muid laudu, nagu kivist pinksilaud, malelaud, mis on maa küljes kinni; palkidest majakeses on laud kokku ehitatud terve majaga.
Tere noored!
Küll on meil inimestel palju laudu vaja. Tubli, et olete vaadelnud laudade funktsioone ja materjali . Samuti ei ole juhuslik, et lauad on aluspinna (maapinna) külge kinni monteeritud. Mis te arvate, miks see nii on? Ja miks mõnel pool on laud lausa osa arhitektuurist (ühes tükis)? Vahel võiksite ka mõõta laudade kõrguseid? Ja millisest materjalist laud teile endale enim meeldib?
Jõudu
Merike
Soldino Gümnaasium / Lendoravake
Tere noored.
Olete oma koolist üles otsinud kõik elusad taimed. Huvitav, kas selle pärast et neid on seal nii palju
või peate neid oluliseks? Kõik, mida keskkonnast leida võib, jutustab meile midagi nendest inimestest,
kes seal elavad ja oma aega veedavad. Teie koolis on selliseid inimesi, kes soovivad olla kontaktis
loodusega. See tasakaalustab, rahustab ja hoiab õhu puhtana. Piltidel on näha veelgi ruumi taimedele,
võiks ehk juurdegi tuua neid?
Jõudu
Merike
Kommenteerivad: Merike Rehepapp