Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #4b: Reis kooli
Uurige kooli saabumise teekondi.
Pähklimäe Gümnaasium / Kunst
Mu igapäevane tee koolis
Hea vaatlusmeetodi valik ja väga hästi ära märgitud tähtsamad kohad, näiteks ülekäigurada või pileti
põhjal bussi teekond! Video põhjal on hea jälgida nii sinu teekonda ja kogemust bussile jõudmiseks kui
bussis endas.
Töö jätkamiseks võiksid kommenteerida näiteks kui ohutud on sinu jaoks suurtest teedest üle minekud ja
kas sul on võimalik bussipeatustesse liikuda pigem otse või tuleb suuremaid ringe teha tänava
ületamiseks näiteks.
Salme Põhikool / Team Salmekad
Tomi Pulk, Raiko Treirat
Me valisime 4. ülesandest b variandi, “Reis kooli”.
Selle ülesande eesmärk oli uurida kooli saabumise viise ja võimalusi, milliseid teid läbitakse ja
millega.
Oma tööle, mille tegime Canvas, lisasime erinevaid pilte meie kooliteedest, mida iga päev läbime ja
kauneid vaateid, mis meile avanevad.
Hästi kujundatud ja põhjalik plakat, mis jutustab kenasti koolitee lood. Liikumiste seisukohast on
veel kiiduväärt, et märkasite ka isetekkelist teed pargi vahel. Sellised rajad annavad märku, kust
inimesed tegelikult käia tahavad ja kuhu oleks vaja korralikum kõnnitee rajada. Loodan, et märkate ka
igapäevaselt kooli minnes erinevaid vaateid ja huvitavaid objekte teekondadel, aga ka ilma ja aastaaja
mõju meeleolule näiteks.
Töö edasiarendusena võiks kirjeldada näiteks mis tunne ja kogemused on jalgrattaga maantee ääres kooli
sõita? Millist liikumisviisi te kõige meelsamini kasutaksite, kui oleks vabalt valida?
Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer
Dmitri Vassiljev
Meie koolist on palju teid põgene... väljumiseks. Palju inimesi kasutab iga nendest.
Fotod on linnaruumi ja eriti jalgsi liikumise teekondade kvaliteedi uurimisel oluline materjal.
Nendelt on hästi võimalik eristada ka tänavakatte kvaliteeti, kuidas mõned teed on uued ja korras ning
teised lagunevad. Hea, et oled märganud, et teekondi on mitmeid erinevaid, kuigi ilmselt ise kõiki
neid ei kasuta.
Edasiseks võiks uurida näiteks millised on kõige kasutatavamad teed nendest ja kuhu erinevad suunad
viivad (näiteks bussipeatus, pood, elumajad jne).
Pelgulinna Gümnaasium / PelguRUUM
Sandra, Emmamarie, Elis, Karmen, Lisett, Kevin, Trent, Kenneth, Oliver
Valisime 4.ülesandeks "Reis kooli". Koos õpetajaga leidsime huvitava lahenduse. Projekteerisime Tallinna kaard seinale, iga tiimi liige joonistas oma jalgsi kooli tuleku koolitee. Sellest tuli põnev graafiline joonte võrgustik. Selle põhjal joonistasime fantaasia eluka, kuna oleme kunstirühm. Google mapsi abil arvutasime kõigi koolitee pikkuse ja selleks kuluva aja kokku. Kogu rühma koolitee kokku on 18200 meetrit ja aega kulub selle läbimiseks kokku 228 minutit.
Olete leidnud loomingulise ja kaasaegse mooduse teekondade kaardistamiseks ja pildi tulemuste
tõlgendamiseks läbi kunsti! Eriti jalgsi liikumine annab parima võimaluse ümbrust ja ka teisi inimesi
jälgida. Piltide abil saaks hästi edasi anda ka erinevaid vaateid, mida kooliteekonnal näete või
tegevusi mida teete.
Toodud infos võiks olla ka kirjas mis liikumisviise te kasutate ja mis moodi (jalgsi, autoga, bussiga
jne) liikumise põhjal ajakulu arvutasite.
Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7b
Uurisime välja, et õpetajad ja õpilased lähevad kooli autoga, bussiga, jalgsi, jalgrattaga, rulaga,
tõukerattaga.
Mõned näited erinevatest koolitulijatest:
140 m - 4 minutit jalgsi.
500 m - tõukerattaga 5 - 10 minutit olenevalt tempost. Rattaga 3 - 5 minutit.
1 km - rattaga 5 minutit, jalgsi 10 minutit.
6 - 8 km - autoga 10 minutit, bussiga 20 minutit.
Kui on valida, kas minna kooli või koju läbi linna või läbi pargi, siis valitakse meelsamini läbi
linna minemine, sest teed on paremad.
Väga tublid võrdlused erinevate liikumisviisidega kuluvale ajale. Ja tähelepanek teede kvaliteedi
mõjust teekonna valikule on väga oluline linnaruumi edasiseks kujundamiseks (ehk ka pargi teed tuleks
korda teha).
Valitud uurimismeetodit saaks edasi arendada kui näiteks uurida veel millised on kõige lemmikumad
liikumisviisid ja miks. Või ka kas aastaaegadel ja ilmal on mõju liikumisviisi valikule.
Kommenteerivad: Merlin Rehema
Merlin Rehema on liikuvusspetsialist, kes teeb koostööd erinevate ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtetega ning Tallinna Ülikooli kultuurigeograafia programmi doktorant, kes on spetsialiseerunud jalgsi liikumisele ning selle toetamisele planeerimismeetmetega. Teadlasena huvitab teda linnas jalgsi liikumise kui transpordiviisi analüüsimine, kuid linnaplaneerija ja aktivistina soovib ta lisaks panustada ka paremasse linnakeskkonda. Ta lahendab linnas kõndimise probleeme nii oma doktoritöös, kui ka oma päevatöös ja läbi mittetulundusühingu Eesti Jalakäijate Liit algatuste. Lisaks on ta Tallinna Ülikoolis õpetanud ka jalakäijasõbralike keskkondade planeerimist, organiseerinud 2016. aastal avalikku debatti Arvamusfestivalil ning jaganud meedias oma arvamusi ja teadmiseid linnatranspordi planeerimise osas .