Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #5: Käik objektile
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.
Saue Gümnaasium / Daniel
1)See koht on koolis oluline sest kõik lapsed käivad seal vahetunnis mängimas,vanemad saavad seal niisama istuda ja nautida ilma.
2) Seda kohta kasutavad igas vanuses inimesed aga kõige rohkem kasutavad seda lapsed sest seal saab kiikuda ja joosta.
3) Rahulik,Lõbus ja praegi igav
4) Seal liigutakse kiire tempoga kuna see on mänguväljak ja lapsed jooksevad seal ringi.
5) Sisustus on väga tühi,ainult kaks kiiku on seal ja need kaks kiiku on ka juba väga vanad.Seal on minuarust väga palju asju puudu,seal voiks olla turnimis koht siis kiike voiks juurde panna ja pinke võiks me panna.
6)See koht kõlab hästi kuna linnud laulavad alati seal aga vahest on väga ebameeldiv kõla ka kui lapsed on õues ja karjuvad seal.
7)See koht lõhnab värskelt ja vahel võib seal õunte lõhna ka tunda.
8)Seal on väga hämar sest valgustust on väga vahe ja need on kaugel keskpunktist.
9)Mina tummen ennast seal mugavalt ja mõnusalt sest seal on hea värske ja saab rahus lindude laulu kuulata ja mõelda oma mõtteid.
Karl Erik: Asukohavalik mulle meeldib, alati on tore tegutseda õues, isegi kui Eesti kliimas ei ole
see aastaringselt kooli vaatenurgast hea mõte. Analüüsi mõttes on kõik punktid ära vaadatud ja
märgatud. Paaris punktis soovitan siiski teha rohkem analüüsi parema lõpptulemi jaoks.
Liikumismustreid soovitan vaadata just vaatenurgast kust-kuhu (näiteks skeemina paberile), et paremini
aru saada just kuidas liigutakse ja kuhu oleks mööblit või turnimisobjekte vaja. Heli suhtes võiks
otsida kohti, kuhu saaks ka vaiksemad alad teha, et oleks nii lärmamisala kui ka vaikne ala - siis
saab rohkem inimesi uut tulemust nautida. Valguse mõttes ei ole ainult vaja analüüsida tehisliku
valgust, mis on omavalitsuse poolt kuhugi pandud, vaid ka päikese liikumist ja varjude tekkimist
ümbritsevast keskkonnast.
Kokkuvõttes leian, et asukoht on huvitav ja annab suure koguse erinevaid võimalusi ja lahenduskäike,
seega edu ja detailide märkamist.
Saue Gümnaasium / Nora
Nora Lepp
Ülevaade minu valitud objektist
Huvitavad ja toredad tähelepanekud!
Oled küsimustiku alguses kirjutanud, et „See koht on oluline ainult õppimiseks“, samas edaspidi
mainid, et seal oodatakse tundide algust omavahel rääkides. Mõned õpivad või loevad raamatut. Tundide
ajal on see koht tühi, kuid vahetunnis on seal lärmakas ja rahvarohke. Tundub, et praegu pole seal
võimalik õppimise jaoks piisavalt keskenduda. Kas äkki on valitud koha kõige olulisem väärtus pigem
sotsialiseerumine ehk õpilaste omavaheline suhtlemine?
Järgmisena võiks mõelda, kuidas näiteks erinevate pehmete ja värvilisemate materjalidega seda kohta
hoopis meeldivamaks suhtluskohaks muuta. Lärmiprobleemi parandamiseks oleks seal vaja heli neelavaid
materjale nagu vaibad, padjad või kardinad. Päevavalgust on seal tänu kahele aknale piisavalt, aga kas
ka valgustitega (nt laes, laual, põrandal) saaks kuidagi meeleolu muuta või suunata?
Kui koolis on aga vaja (eriti vahetundide ajal) just keskendumise ja õppimise kohta, siis saaks antud
ruumi samuti mööbli ja materjalide paigutuse abil rahulikumaks muuta. Ka mõni läbiv teema või idee ehk
kontseptsioon aitaks ruumi kasutajate meeleolu ja käitumist suunata.
Head mõtisklemist ja lennukaid ideid!
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Tublid tüdrukud
Darina Podunova, Darja Šabalovskaja, Arina Jatšmenjova
See koht on oluline, kuna seal on üsna suur ruum ja seal on väga hea kuuldavus,te võite liikuda seal
vabalt.
Me ei arva, et saaksime ilma selle klassita hakkama, sest koolis on vähe suuri klasse.
Seda kohta kasutavad peamiselt muusikaõpetajad, lapsed (poisid, tüdrukud). nad laulavad seal,
võib-olla isegi tantsivad vahel.
Selle 10 minuti jooksul õnnestus lastel laulda, märkmeid kirjutada.
Kuid seal on miinus selles, et töölaudu pole, see tähendab, et toolil on lihtsalt alus.
Selles klassis tunneme end rahulikult, kuna tavaliselt toimub muusika seal.
Selles kohas on palju erinevaid muusikariistu, mis seda klassi kaunistavad.
Selles klassis saate kuulda, kuidas õpilased laulavad, kuidas nad õpivad laule, kuidas nad õpivad
erinevaid pille ja kuidas pillidel mängivad.
Kui me keskendusime ja tahtsime tunda milline seal lõhn, ei õnnestunud meil, seal lõhnab tavaliselt,
võib-olla isegi raamatutega. Seal on päris hea valgustus ja valgustus ei sõltu aknast ja väljas
olevast ilmast.
Me tunneme ennast seal hästi ja me ei tunne ebamugavust.
Liisa: Olete leidlikult valinud oms asukohaks muusikaklassi, kus heli toob esile uue ruumimõõtme - heli ja ruum on läbi ruumiakustika omavahel lahutamatult seotud. Kuuldavus on muusikaklassis kindlasti oluline. Kuidas erineb suure avatud muusikaklassi heli tesitest ruumidest? Võite teha katse ja teha ühesugust heli erinevates ruumides. Kuidas kostab heli takistustega ruumis. Või muusikaklassist väiksemas, suuremas või hoopis ümarate seintega ruumis.
Olete tabanud laudadeta klassiruumi vabalt ruumis liikumise potentsiaali. Mismoodi saaks kasutada vabalt liigutavat klassiruumi? Kas peale laudade saaks ka toolid ära jätta? Milline võiks olla liikuv muusikatund? Mis paneb teid end selles ruumis hästi tundma? Kas on midagi, mida te tahaksite muusikaklassis muuta? Võite teha muusikaõpetajale ettepaneku mõnda ideed tunnis järele proovida.
Pelgulinna Gümnaasium / PelguRUUM
Trent Oliver, Sandra, Karmen, Lisett, Elis, Emmamarie Pärlin, Marietta, Annaliisa
1.Valisime objektiks kooli sisehoovi varikatuse aluse ruumi. Seal toimuvad kooliaasta ava-ja
lõpuaktused, kevadeti vihmaga kehalise kasvatuse tunnid. Seda kohta kasutatakse vähe, vahel
mängitakse, pimedatel õhtutel kogunevad ümberkaudsed noored mitte kõige paremaid tegusid tegema.
2.Ühe vaadeldud tunni jooksul läks üks inimene koju.
3.Värskendav, avar, avatud.
4.Enamus liigub kas koolist sisse või välja. Inimesed, kes seal aega veedavad on aktiivsemad, sinna
minnakse palli mängima.
5.Sisustus puudub, hetkel pole ka midagi puudu, sest tegemist on õuealaga ja võimalused
piiratud.
6.See koht kajab, siin on kuulda laste kisa, kõva häälega rääkimist.
7.Siin on värske õue õhk.
8.Valgustus on nii loomulik kui ka kunstlik. Lambid kahjuks ei põle.
9.Siin tunneb ennast värskendavalt, sest õhk liigub.
Regina Kaasik:
Olete valinud väga põneva ruumi. Esmapilgul tundub, nagu oleks koht suhteliselt harva kasutatav ja
pigem möödakäimiseks. Kuid samas toimuvad seal, nagu ka mainisite, mitmed olulised tegevused. Väga
põnev, erinevalt tavalistest ruumidest - hästi valitud!
Mulle tundub, et lampide mitte põlemine võiks männgida väga olulist rolli sellel, mis tegevus seal
toimub. Tihti on nii, et pimedamad nurgakesed (valgustamata kohad) tõmbavad ligi ka, laialt öeldes,
pahandust. Samas, võib see olla väga oluline koht päevavalguse nautimiseks (vaheldus tüüpilisele
klassivalgusele).
Tublid - ootan huviga jätku.
Võru Kreutzwaldi Kool / Jane ja Helena
Jane Mustrik
Helena Ploom
1. Miks on see koht koolimajas oluline?
See koht on koolimajas oluline, sest õpilased saavad selle kaudu kooli siseneda ja väljuda. Samuti
pääseb sealt garderoobi ja sööklasse. Fuajee on ka esimene paik koolimajas, mida külastajad koolimajja
tulles näevad.
Ilma selle paigata poleks kool võimalik, sest see jätab inimestele koolist esmamulje ja see on samuti
paik kust kaudu saab minna sööma ja riidehoidu.
2. Kes seda kohta kõige rohkem kasutavad?
Seda paika kasutavad nii õpilased kui ka õpetajad. Kasutajaskond on väga mitmekesine. Fuajees
räägitakse omavahel juttu, vaadatakse koolilaste kunstinäitust ja loetakse plakatitelt informatsiooni.
Lõuna ajal käib sealt läbi 150-200 last, kes lähevad sealt kaudu sööma.
Pildil 1 on kujutatud 1-3. klassi söögivahetundi, kus liigutakse enam-vähem ühes suunas, klassidest
sööklasse ja tagasi.
Pildil 2 on kujutatud 4-9. klassi söögivahetundi, kus fuajees on väga palju rahvast. Enamus õpilasi
ootavad enda söögiaega. Enamasti räägitakse seal omavahel juttu, aga oleks tore kui seal oleks
võimalus ka mõningaid teisi tegevusi teha.
3. Millised kolm erilist sõna kirjeldaksid just seda kohta koolimajas?
Külalislahke
Sensatsiooniline
Asendamatu
4. Kuidas siin liigutakse?
Fuajees liigutakse hommikuti tormakalt, et minna garderoobi, vahetada riided ja sealt õigeaegselt
tundi jõuda. Lõuna ajal liiguvad esimesed sööma minejad läbi fuajee sööklasse kiiresti. Hilisemad
toidusaali minejad ootavad seal rahulikult vesteldes oma söögiaega.
5. Milline on selle koha sisustus?
Koha sisustus on üpris üksluine. Fuajees pole administraatorit, kes kontrolliks millised inimesed
koolimajja sisenevad ja võtaks külastajad vastu. Puudus on istumis kohtadest ja pole kohta kuhu panna
enda asju, et minna rahulikult sööma.
6. Kuidas see koht kõlab?
Koht on väga lärmakas, inimesed on kokkusurutud, sest pole piisavalt kohti kus olla. Inimesed räägivad
muljetest seoses oma koolipäevaga ja vahetavad tekkinud emotsioone.
7. Mismoodi siin lõhnab?
Lõhnab koduselt ja maitsva koolitoidu järgi. See lõhn püsib seal terve koolipäeva vältel.
8. Milline on valgus?
Fuajees on hea valgustus. Samuti on suured aknad ning valgus pääseb sinna ka kõrval olevast
koridorist.
9. Kuidas sa siin ennast tunned?
Tunnen end seal hästi. Ümberringi pole klassiruume, nii et seal ei pea õppimisele mõtlema. Inimesed
tunnevad end seal vabalt ja see loob ka endale positiivse tunde.
Sanna-Betty Jaanimaa: Te olete väga olulise ruumi valinud ning olete ka ise sellest teadlikud. Nüüd,
kui on selgeks tehtud, kuidas inimesed enamjaolt liiguvad, kas on võimalik kuidagi organiseerida seda
ruumi? Ehk saab kuhugi paigutada istumiskohti? Mainite, et ruum on suhteliselt üksluine. Kuidas
saaksite seda ruumi elavdada? Olete suurepäraselt analüüsinud selle ruumi detaile. Vaadake üle,
mismoodi saaksite parandada need osad, mis teid häirivad ja kuidas veel paremaks teha positiivseid
külgi.
Jätkake samas vaimus.
Kommenteerivad: EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt kaasa löövad aktiivsed tudengid on teise kursuse üliõpilane Karl Erik Miller ning magistrandid Merilin Kaup, Elina Liiva, Margus Tammik ja Ann Kristiin Entson, vilistlased Eva-Liisa Lepik ja Liisa Valdmann, kes täiendavad end magistriõppes kunstihariduse ja muinsuskaitse vallas.
Sisearhitektuuri erialalt annavad õpilastele tagasisidet teise kursuse tudengid Regina Kaasik, Celine-Cathy Raaga, Sanna-Betty Jaanimaa ning kolmanda kursuse üliõpilane Andrea Miku. Lisaks Karolin Kaup, kes on eriala vilistlane ning koordineerib Kooliruum’20 programmi.