Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #5: Käik objektile
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.
Saue Gümnaasium / Maasikad
Selleks kohaks on koolimaja siseõu, mida mitte keegi hetkel ei kasuta. Ilmselt seepärast pole see ka niivõrd oluline. See koht on üpris kolmnurkse kujuga, igav ja see on täitsa tühi muruplats kus üks puu keskel. Seda kohta piiravad spordihall, koolimaja söökla pool ja aed. Seal on kuulda nt linnuhääli, tuult, lehtede sabinat jms. Seal on alati looduse lõhn jms. See koht on õues seega valgus sõltub kellaajast, ilmast ning ka koolimaja valgustitest nt õhtul. Kuidas ma ennast seal tunnen, sõltub ilmast et kas seal on külm või soe, porine või kuiv, päike või vihm/lumi.Selle ala mõõdud on 53m, 66m, 63m. (umbes)
Elina:
Tere!
Väliruumi sidumine koolimaja ruumiprogrammiga on oluline teema ning seetõttu leian, et olete teinud hea kohavaliku. Võimalus kasutada koolipäeva jooksul väliruumi võiks olla lihtne ja loomulik ning kui võimalik, siis isegi seotud koolitundidega.
Kui asukoht on välja valitud, siis edasi peaks uurima asukohta põhjalikumalt. Kas seal on liiga tuuline või ümbritsevad hooned kaitsevad tuule eest? Kas sinna paistab päike või on midagi, mis päikest varjab? Kui tuleb välja, et sinna paistab hästi päike ja külm tuul liigselt ligi ei pääse (sest siseõu on ümbritsetud erinevate objektidega), siis on tegemist väga hea asukohaga sisehoovi jaoks. See muutub nagu pesaks, kus inimestel on hea ja mugav olla.
Et inimesed seda aga kasutama hakkaksid, peaks neil olema sinna kiire ja mugav ligipääs. Teie tekstist loen välja, et praegu on siseõu ümbritsetud söökla ja spordihalli tagakülgedega. See aga ei anna mingit võimalust kiiresti sisehoovi minna. Ligipääs sisehoovi peaks olema nii hea ja kiire, et õpilastel tekib tahtmine sinna näiteks ka vahetundide ajal minna (kevadpäikesega oleks see väga mõnus). See aga tähendab otseteed.
Soovitan läbi mõelda ülal välja toodud teemad ning asukohta põhjalikumalt edasi uurida. Ootan huviga teie järgmisi samme ning loodan, et kommentaar andis uusi mõtteid!
Soldino Gümnaasium / Kassipojad
1. See koht on koolimajas oluline, sest seal saab puhata, mängida lauatennist, veeta oma aega
koolikaaslastega (suhelda omavahel), veel nt ettevalmistada mingi tööks, lugeda raamatuid. Arvame, et
kool selle kohata oleks ebamugav, sest koht võtab rohkem pindalat ja õpilased tõukaksid teine
teist.
2. Seda kohta kasutavad kõige rohkem õpilased, sest nad puhkavad pärast tunde või vahetunnis.
Kasutajaskond on mitmekesine, nt tüdrukud, poisid, eri vanuses, eri huvidega.
Loendasime 10 minuti jooksul 20 inimest, kogu aeg inimeste arv oli muutunud - keegi tuli, keegi läks
ära. Iga vahetunnis on õpilaste erinev arv, kõige rohkem oli kell 11.00.
3. Kirjeldaksime seda kohta niisuguste sõnadega: lõbu, mitmekesisus ja erinevad huvid.
4. Jõudsime ühisele arvamusele, et noored õpilased on aktiivsem, kui vanemad. Liigutakse segi-läbi -
keegi mängib, keegi lihtsalt istub.
5. Seal on kaks pinki, tenniselaud, raamaturiiulid, laud tooliga. On puudu pinke, tugitoole.
6. Tavaliselt õpilased rääkivad kõikedest, nt hinnetest või meeleolust. Siin on müra, noored õpilased
karjuvad.
7. Siin on erisugused lõhnad. Need lõhnad on ebakindlad, sest keegi tuleb kekast või sööklast.
8. Valgus on aknadest ja siin on helge, aknad on suured.
9. Tunneme siin ennast hästi, rõõmsalt, mugavalt ja rahulikult.
Ann Kristiin Entson:
Kiidan teie kohavalikut, tundub, et tegu on olulise kohaga, kus on õpilastel võimalus õppetöö vahel
puhata. Väga tore, et valitud kohta analüüsides uurisite seda eri kellaegadel ja leidsite, millal on
ala tihedas kasutuses ja millal on seal rahulikum. Samuti seda, kuidas erinevad õpilased ruumi
kasutavad, selline info on oluline aitamaks teil mõelda sellele, kuidas te seda ruumi edaspidi
disainite, et seda oleks hea kasutada nii noorematel kui vanematel. Kindlasti oleks lisaks fotole
soovinud ruumist näha ka plaani, kuhu saaksite märkida, kes ja kuidas ruumis liigub ja milliseid
alasid kasutab. See aitab teil mõelda, kuhu luua näiteks rahulikumad sopid ja kus võiks käia aktiivsem
tegevus.
Olete teinud tubli analüüsi, jätkake samas vaimus!
Soldino Gümnaasium / Tembumehed
1) See koht on oluline, sest see asub koridoris kolmandal korrusel ja mõned õpilased mööduvad sellest
kohast. Kool võiks olla ilma seda kohta, aga kui see koht on ilus või mugav see tekib häid
reputatsioon ja koridorid on väga hubavam.
2) Seda kohta kõige rohkem kasutavad lapsed, ja õpetajad olevad valves sellel kohal. Seda kohta
kasutavad nii poisid kui ka tüdrukud. Õpilased seal puhkavad ja ette valmistuvad enne tund. Mõned
õpilased mängivad seal või jooksevad.
10 minutit vaatamine - Sest kohast mööduvad lõpuklassiõpilased või gümnaasiumiõpilased. Õpetajad
vahetunnis olevad valves seal ja mõnikord möödub koristaja.
3) Lai, valgusküllane, väheelamuslik
4) Mõned inimesed just käivad vabalt aga mõned jooksevad või mängivad ja ka seal on koolipingid ja
mõned istuvad seal ja kordavad kodutööd vöi valmistavad ette mingi tööd.
3)
Eva-Liisa: Koridor on oluline vaheruum, kust liiguvad tundide vahelisel ajal läbi õpilased, õpetajad ja muu kooli personal. Koridor on puhkeruum, mis võiks vastavalt sisustatud olla, mitte olla ainult kiirelt läbi liikumiseks. Koridor on koolimajas oluline ruumielement ning on väga hea, et te olete selle välja toonud. Lisaks võiksite püüda skemaatiliselt joontena paberil kujutada koridoris toimuvaid liikumismustreid. Samuti saab edasi mõelda, kuidas muuta lai valgusküllane koridoriruum elamusterohkemaks paigaks :)
Soldino Gümnaasium / Inglikesed
1)Sest iga päev iga üks läheb mööda selle kohta.
2)Sest see on hall, ja iga päev kui õpetaja, õpilane või veel keegi läheb mööda , veel enne tundi
õpilased seisavad seal.
3)Kreatiivsus, iga päevane, eriline.
4)Seal liigutakse kuirahulikus tempos, kui ka kiires tempos, Suundus paremalt vasakule, ülest
alla.
5)Seal on lilled ja rippuvad lapsete tööd.
6)Seal on hea kõlamine, kõik räägivad oma elust, või kooli õppimisest.
7)Seal lõhnub tavaliselt, mõnikord parföömiga.
8)Valgustus on hea.
9)Ma tunnen endast seal hästi ja hubaselt, mulle meeldib seal asuda.
Margus Tammik:
Leidsite huvitava nurga! Tihtipeale sellist nurka, kus toimub pigem läbi käimine ei peetagi eraldi
kohaks, kuid tundub, et ootamiseks sobib hästi. Siin oleks võib-olla hea välja tuua ka see, mismoodi
see ümbritsevaga suhestub - millised on vaated koridoridele, või ustele. Kuna on tegemist tunni
ootamisega, siis on hea käiguteelt eest ära olla või näha kaugelt kas õpetaja tuleb.
Mis tekitab selle hubasuse? Kas valgus ja taimed aitavad sellele samuti kaasa? Kas näiteks mõni
mööbliese tekitaks sellele kohale uue tähenduse?
Soldino Gümnaasium / Kakukene
Anastasija Nefedova
Nikita Tipakov
Alsu Zholud
Vladislav Gerassimov
9A
Kooli riietusruum
1) Kooli riietusruum on vajalik selleks, et lapsed ei läheks kooli ülerõivastega ja jätsid oma asjad
kuskil.
2) Seda kohta kasutavad absoluutselt kõik. nii õpilased kui ks õpetajad ja koolitöötajad. Seal kõik
vahetavad riided (10 min = 15 inimesi.
3) Sõnad: vangla, kurbus, ägedus, argisusu.
4) Riietusruumis on alati palju inimesi, aga ruumi on vähe. Kõik üritavad riideid kiiresti
vahetada.
5) On väga vähe ruumi. Soovime, et see pooleks nii kurb ja igav.
6)Väga lärmaks ja umbne
7) Väga umbne ja lõhab higi järele
8) Väga tume, ainult tuhmid lambid.
9) Sa tunned end kohmakalt ja piinlikult . Proovime mitte teistele inimestele haiget teha. Väga
ebamugav.
Eva-Liisa: Väga huvitav, et olete kooliruumide seast välja valinud praktilise ja pisut monotoonse riietusruumi. See argine ja mõnevõrra umbne ruum võiks koolimajas tõesti rohkem kvaliteete omada. Huvitav on edasi mõelda, kuidas seda ruumi mitmekesisemaks muuta. Võib-olla saab seda ruumi kombineerida mõne teise ruumiga ja selle läbi riietusruumi omadusi paremaks muuta !
Kommenteerivad: EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt kaasa löövad aktiivsed tudengid on teise kursuse üliõpilane Karl Erik Miller ning magistrandid Merilin Kaup, Elina Liiva, Margus Tammik ja Ann Kristiin Entson, vilistlased Eva-Liisa Lepik ja Liisa Valdmann, kes täiendavad end magistriõppes kunstihariduse ja muinsuskaitse vallas.
Sisearhitektuuri erialalt annavad õpilastele tagasisidet teise kursuse tudengid Regina Kaasik, Celine-Cathy Raaga, Sanna-Betty Jaanimaa ning kolmanda kursuse üliõpilane Andrea Miku. Lisaks Karolin Kaup, kes on eriala vilistlane ning koordineerib Kooliruum’20 programmi.