Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #6: Eskiis
Visand kooliruumi ümberkujundamisest.
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Bugs Bunny
Kirill Minajev,Andrei Maljutin
Selle ruumi joonistamiseks me ei võtnud kuskilt idee.
Me tahtsime joonistama sellist ruumi,milles meil oleks hästi õppida.
Me joonistasime seinale televiisori,et õpetaja ei käis kooli ja võiks meile uut teemad õpetada.
Me võitsime heledat värvi seinal,sest selles klassis on väga igav.
Paremale seinale me pandsime pilti,et klassis oleks natukene kunsti.
Põrandale me pandsime vaiksed diivanid toolide asemel.
Televiisori kõrval me pandsime taime,et klassis oleks midagi loodust pärit.
Veel aken mis asub televiisori kõrval,me tegime seda suuremaks.
Võrreldes eelmises ülesandes esitatud ruumi hetkeolukorraga on klassiruum saanud hoopis uue ilme!
Loodud uus atmosfäär on märgatavalt teistsuguse iseloomuga. Tähtis osa eskiisist ongi anda edasi uut
tekitatavat meeleolu ruumis ja kõik ei pea olema veel täpsuseni lahendatud. Hästi tehtud!
Tekkisid ka mõned küsimused. Kas otsustasite asendada õpetaja füüsilise kohalolu televiisori vastu ja
õpe toimukski läbi ekraani või on see lisavõmalus juhuks kui näiteks õpetaja haigestub? Ekraan leiab
tänapäevases õppes muidugi laialt kasutust ja selle lisamine klassi on tänuväärne. Kuid õpetaja
kohalolu klassis on suur väärtus, millest kergekäeliselt loobuda ma ei soovitaks, eriti keeletunni
puhul. Lugege kokku plussid ja miinused ;)
Tore, et olete lisanud seinale kunstiteose, millist sõnumit võiks see kanda?
Samuti kiidan mõtet, et tõite klassi taime näol midagi loodusest. Taimed aitavad maandada stressi.
Praegusel pildil aga ei paista taim eriti silma, ehk võiks neid rohkem olla? Nii tunnetaksid looduse
kohalolu kõik õpilased vaatamata nende istekoha paiknemisele ruumis.
Seinade värvi muutmine on lihtne aga efektiivne moodus muuta ruumi tunnet täielikult, väga hea mõte!
Märkan, et olete muutnud ka põranda värvi/materjali? Kuid eriti põnev on pildil halli värviga
kujutatu, mis see on täpsemalt, kuidas kasutatakse? Eskiisi täiendades või järgmisel korral eksiisi
joonistades võib julgelt pildil olulisemate kohtade juurde lisada tekstilisi selgitusi, see aitab
mõtet edasi anda. On ju kahju, kui hea mõte kaduma läheb!
Et saada paremini aru teie visioonist, sooviksin väga näha ruumi plaani, kust paistaks, kuidas
kavandate ruumi osad, mis praeguse pildi pealt ei paista. See on ka järgmises ülesandes täpsemalt
vajalik. Näiteks kui otsustate väikeste diivanite kasuks toolide asemel, siis millisel paigutusel
mahub neid ruumi piisaval hulgal?
Kokkuvõtteks - kuidas sõnastaksite, mis on teie jaoks kõige olulisem muutus selles klassis ja kuidas
muudaks see teie õppimise kogemust paremaks?
Väga põnev töö ja ootan põnevusega, et saada osa teie grupi järgmistest mõtetest ja edasiarendustest!
Head mõttelendu!
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Noorus
Darja,Sofia,Sofija,Laura
Me otsustasime,et meie "ruum" on õige toitumise temaatiline.
Alustame seintest.
Need värviksime hele siniseks,nagu taevas. Seintele riputasime plakatid "Miks peab õigesti
toituma?",õige toitumise püramiidi ja "Miks peab tegelema sportiga?".
Lisame veel treppi ja puukujulise joonistuse seinale,koos kividega,kus saaks ronida.
Põrandad oleksid rohelised,nagu muru. Panime põrandale vaiba. Paigaldaksime ka rohkem lampe.
Kuna meie "ruumis" seisab toiduga automaat,asendaksime tema sisu kasulikuma vastu.. Nüüd seal
oleksid:pähklite ja rosinate segud,kaerahelbe batoonikesed, köögiviljamahl ja kuivatatud
puuviljad.
Lisaksime ka ere rohelist diivani ja riiuli koos logidega,kus räägitakse toitumisest ja tervislikust
eluviisist. Nii,et saaks tulla,istuda ja puhata.
Väga huvitav, et oletegi valinud toitumise teema ja mõelnud isegi uued snäkid välja. Tänu ilusale joonistusele tekkis mul veel igasugu küsimusi.
Kas inimesed ikka jäävad plakateid või hoopis telefoniekraane vaatama?
Kuidas veel tõmmata inimeste tähelepanu tervislikule eluviisile?
Kas helid on ka sisekujunduse osa?
Miks valisite just helesinise värvi seinte jaoks?
Milliseid värve leiate kõige paremates toitudes?
Millised värvid tekitavad söögiisu ja millised peletavad seda?
Kas diivanil on mugav süüa?
Millised istumis- ja seismisasendid on söömiseks kõige mugavamad?
Milliseid mööbliesemeid on toidu söömiseks vaja?
Ootan huviga teie järgmisi ideid. Tore, et mõtlete selle keeruka, aga vajaliku ruumi peale ja pakute põnevaid mitmekihilisi lahendusi!
Lasnamäe Vene Gümnaasium / Päästjad
Darja Karpina, Arina Kuldsaar, Nastja Filatova, Nastja Abžujeva ja Alisa Astrelina.
Meie raamatukogus seina juures paremal pool seisavad raamaturiiulid. Nende ees asub tunnel “Juust”. See näeb välja nagu juust. Seal on umbes kuus ruumi. Igal ruumil on oma värv ja ruumi aknad on sama värvi nagu ruum. Igas ruumis on võrkkiik.Et saada mingi ruumi sisse on vaja ronida nagu hiir juustus. Teisel korrusel on avatud plats, kus seisab rohkem raamaturiiuleid. Ruumikeskel on ringikujuline riiul. Seal sa võid istuda pufikutel. Me valisime selle idee,sest armastame hiirekest; juustu,sest ta on kollast värvi nagu päike ja see on väga kasulik tervisele nagu sport.
Väga huvitav ja mänguline lahendus!
Kindlasti meeldiks paljudele lamada võrkkiiges ja lugeda oma privaatses ruumis, kuid teie pakutud
"juust" mahutab kavandi kohaselt ainult 6 inimest. Kus ja kuidas aga ülejäänud lugemishuvilised istuda
ja lugeda saavad?
Tahaksin veel teada, kuidas teisel korrusel ruum on ja kuidas seal olla saab. Selleks on hea
joonistada näiteks läbilõige ruumist kas piki või risti pikemat seina. Siis oleks näha ka seda, kuidas
liigutakse selle "juustu" sees ja kuidas ronitakse oma võrkkiige juurde? Kas esimeselt või teiselt
korruselt? Kindlasti oleks vaja mõelda ka liikumispuuetega inimeste peale.
Soovitan otsida internetis erinevaid kooliraamatukogusid. Huvitavaid mõtteid leiab maailmast palju!
Salme Põhikool / Team Salmekad
Tomi Pulk, Raiko Treirat
Joonistasime oma mõtetest eskiisid ruumiliselt ja sinna joonistasime asju ja esemeid, mida kavatseme
võimla koridori lisada. Värvid oma eskiisidele lisasime arvutis.
Selle ülesande lahendamine pani ruumilise mõtlemise tööle, algul polnud just kuigi kerge, aga lõpuks
läks töö kiirelt.
Ülesande käigus tulid hoopis uued ja huvitavamad ideed, tuli soov juurde teha liikumist soodustavaid
tegevusi sinna koridori ja puhkekoht ehk teha hoopis ühest aknalauast, et mitte võtta ära ruumi mahuka
istumisalusega.
Väga raske oli välja murda harjumuspärasest mõtlemisest.
Merilin Kaup: Väga meeleolukad illustratsioonid ! Rõõmustav on näha, et olete katsetanud erinevate tehnikatega joonistades nii käsitsi kui ka arvutis. Samuti kiidan otsust lisada illustratsioonidele inimesed - see annab väga hea ettekujutuse skaalast ning näitab, mismoodi ruumis liikuda saab.
Värvide kasutamine ja vaheldumine pikas koridoris mõjub hästi, muutes seal kulgemise vähem üksluiseks.
Loodud voolujooneline iste-ja puhkamisala pakub võimalusi erinevates asendites lõõgastumiseks ning selle sidumine akanlauaga on samuti hea mõte. Vormiga võite veelgi julgemalt katsetada ! Kiht-kihilt kõrgemaks muutuv saareke on hea kontseptsioon, võite proovida, mismoodi saaks seda veelgi võimendada ? Näiteks võite mõnes kohas lisada ka kolmanda kihi, või luua teise akna lähedale seina äärde teise samasuguse saarekese. Nii moodustub justkui kaks kindlust, mille otsa ronida - võimalusi on mitmeid.
Jalajäljed põrandal mõjuvad justkui mingi mänguna, mis kutsuvad loominguliselt liikuma, hüpates ühelt jäljelt teisele.
Jätkake samas vaimus !
Soldino Gümnaasium / Tüdrukud
Marija Moor,Maria Grishina
Karl Erik: eskiis nr1 on olemas ja see on sisukalt tehtud. Mina soovitaksin siiski ka proovida veidi ekstreemsemat lähenemist võtta ja proovida sinna ruumi lisada asju, mis tegelikult ka liikuma kutsuksid, sest telekas on tore (kõigi lemmik vabaajategevus), aga see ei motiveeri eriti liikuma. Kui aega on prooviga äkki mõni alternatiivne eskiis veel jõuda teha.
Kommenteerivad: EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt kaasa löövad aktiivsed tudengid on teise kursuse üliõpilane Karl Erik Miller ning magistrandid Merilin Kaup, Elina Liiva, Margus Tammik ja Ann Kristiin Entson, vilistlased Eva-Liisa Lepik ja Liisa Valdmann, kes täiendavad end magistriõppes kunstihariduse ja muinsuskaitse vallas.
Sisearhitektuuri erialalt annavad õpilastele tagasisidet teise kursuse tudengid Regina Kaasik, Celine-Cathy Raaga ning kolmanda kursuse üliõpilane Andrea Miku. Lisaks Karolin Kaup, kes on eriala vilistlane ning koordineerib Kooliruum’20 programmi.