Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #6: Eskiis
Visand kooliruumi ümberkujundamisest.
Pähklimäe Gümnaasium / Toxicity
Celine-Cathy Raaga:
"Kas ülestõstetavate laudade vahele mahub istuma? Ning mis ülesanne on õpetaja laual- kas see on
vajalik eraldiseisvana või saab õpilaste lauaga kuidagi ühendada?"
Saue Gümnaasium / LL
1. Esimesel joonisel on see sein kus õpilased oma riideid hoiavad. Me tegime igale õpilasele eraldi
vahe kus ta saaks oma riideid, jalanõusi ja kotte hoida ilma, et keegi need ära võtaks segamini ajaks.
Ning see eemaldaks ka selle probleemi, et vahest pole kuhugi oma jalanõusi panna kuna keegi
laiutab.
2. Teisel joonisel on see vaade/sein mida sa näed kui sa astud karderoobi sisse mis praegu on tühi.
Selle joonise puhul me panime sinna peegli, sest peeglid teevad ruumi suuremaks ning peegli äärde
lisaksime me valgustuse. Me panime ka kõrgemale seinale kaks lillepotid, kõrgemale sellepärast et
keegi neid ümber ei ajaks.
3. Kolmas on sammuti see sama sein mis teisel joonisel aga sinna me panime väikse ümara peegli ja
pingi kus saaks jalanõusid jalga panna või lihtsalt istuda.
Elina:
Tere!
Usun, et igale õpilasele eraldi vahe teha on hea mõte, nii on alati kõigil oma kindel koht ning asjad ei kao ära.
Kui aga teete igale õpilasele oma vahe, siis peate mõtlema, kas kõikidele õpilastele ikka jätkub ruumi? Näiteks, kui üks vahe on 60 cm ja klassis on 30 õpilast, siis peate läbi mõtlema, kui palju see kõik ruumi võtab.
Teie eelnevast ülesandest tuli ka välja, et garderoob on tihti porine ning inimesed trügivad. Nii võib ilmselt juhtuda, et joped kukuvad maha pori sisse, mis on ka ebameeldiv probleem. Võib-olla ei peaks joped ja jalanõud üldse samas kohas olema - nii ei saaks joped pori sisse kukkuda.
Soovitaksin selle ruumi disainimisel läbi mõelda järjekorra, mis järjestuses inimesed asju teevad - kas kõigepealt pannakse jalga jalanõud ja siis joped või hoopis vastupidi? Võib-olla peaks ka trennikottidel olema eraldi koht, et need ette ei jääks riietumisel? Usun, et peegli kasutamine iseenesest on hea idee, kuid peate arvestama, et kui panete peegli garderoobi sisse, siis veedavad inimesed seal ka kauem aega ning tekitavad ummiku ning järjekorra. Seega soovitaksin see veel korra üle mõelda, võib-olla on sellel parem lahendus.
Ootan huviga teie järgmisi samme ning loodan, et saite uusi mõtteid!
Suure-Jaani Gümnaasium / Mia ja Triin
Triin Lüll ja Mia Marii Kibar
Meile paistis silma kõige rohkem just Ørestadi Gümnaasium näide kooliruumist, sest see näeb väga huvitav ning lõbus välja. Sellel on palju erinevaid kujundeid mis tunduvad lahedad. Kui pidime mõtlema enda valitud koha peale, siis tahtsime me meie koridoris oleks rohkem värve ja et see oleks elurikkam.
Elurikkuse soov kohati ühekülgselt kujundatud kooli koridoris on igati põhjendatud. Samas võiksite täpsemalt välja tuua, millised on need kvaliteedid, mida kooliruumi tahate juurde tuua. Värvide kasutamine on üks võimalik viis kooliruumi elavdada, samuti saab seda teha ruumiliste kujundite ehk vormidega - näiteks erikujulise mööbli näol. Ørestadi kooli siseruum on tõepoolest väga omanäoline ja huvitav - ruum on seal liigendatud ümarvormidest - kaarjad trepid ja ruumimoodulid. Oleksite võinud pisut põhjalikumalt kirjeldada, milliseid ruumielemente sellest näitest tahate ja tunduks natuke realistlikum ka oma kooli ruumi kavandada.
Kommenteerivad: EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt kaasa löövad aktiivsed tudengid on teise kursuse üliõpilane Karl Erik Miller ning magistrandid Merilin Kaup, Elina Liiva, Margus Tammik ja Ann Kristiin Entson, vilistlased Eva-Liisa Lepik ja Liisa Valdmann, kes täiendavad end magistriõppes kunstihariduse ja muinsuskaitse vallas.
Sisearhitektuuri erialalt annavad õpilastele tagasisidet teise kursuse tudengid Regina Kaasik, Celine-Cathy Raaga ning kolmanda kursuse üliõpilane Andrea Miku. Lisaks Karolin Kaup, kes on eriala vilistlane ning koordineerib Kooliruum’20 programmi.