Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #9: Esitlus
Räägi teistele oma kogemustest ja ideedest.
Karel Meitsar
Armin Armolik
Tekst on esitluses.
Ülesanne #8: Makett
Makett kooliruumi uuest kujundusest.
Armin Armulik, Karel Meitsar
Kooliruumi makett valmistatud kodustes tingimustes
Ülesanne #7: Projekt
Kooliruumi uus kujundus.
Karel Meitsar
Armin Armulik
7.1. Ideekaksik
Ruume jagades tuli meil kohe silme ette AHHAA Teaduskeskuse peeglite tuba. Meil vilgatas kohe mõte, et jagamegi ruumid kaheks: peeglite ruum ja vabaaja veetmise ruum. Meie ideekaksikuks ongi AHHAA keskuse peeglite tuba meie enda Eestis, millelt võtsime inspiratsiooni meie ruumi ühe poole kujunduseks. Ruumid pole ühesugused kuju ja peeglite asetuse poolest. Meie peeglite ruumis pole nii keerukas labürint ega nii palju peegleid. Meie idee selle ruumi arendamiseks oli tekitada natukene segadust inimeste peas ning selle teostuseks lisada kolmas väljapääs mis viib vabaaja veetmise ruumi, et inimestel, kes peegliteruumi kasutavad läheks rohkem aega tõese väljapääsu leidmiseks ning teise mõttega oleks ka huvitavam sissepääs vabaaja ruumi. Selle teostamiseks oleks vaja teha väga palju tööd.
7.2. Konks
Otsustasime valida meie idee ühe poole, milleks on vabaaja ruumi ümberkujundamine. Mõtlesime teha vabaaja ruumist piljardi ruumi, et säiliks tänapäeval ka tavapäraste lauamängude mängimise rõõm ja eripära ning, et tegevused selles ruumis oleks rohkem eraldatud meie tänapäeva tehnika ja nutimaailmast. Selle ruumi ümberkujundamiseks otsustasime ruumist ära visata VR kausid, telekad ning diivani, et mahutada ära keskmiste mõõtutega piljardi laud ning kii hoidikud. Meie arust ei ole midagi rohkem sobilikku mõtete eemale viimiseks või meelelahutuseks, mis seonduks võimalikult vähe nutimaailma või elektroonikaga. Kui muudaksime ruumi veel ning võtaksime ideest ära näiteks toa nurkades asuvad kõlarid oleks ruum veel rohkem eriline ning me arvame, et ka ilma kõlariteta oleks ruumis viibijatel lõbus ning eelkõige piisavalt tegevust, et enda vabaaega sisustada millegi muuga kui telefonis scrollimisega.
Margus Tammik:
Tõesti inspireeriv on näha seda, et kaotasite ära digitaalsed aja veetmise vahendid. Enne paistsid
mõlemad ruumid külastajale üsna üksinda lähenetavad, nüüd on tekkinud läbikäik ja tegevused parempoolses
ruumis palju sotsiaalsemad. Piljardilaud on suur objekt ja ilmselt ei jää väga palju ruumi
pealtvaatajatele, kuid ehk ongi siis seltsis segasem ja mäng intensiivsem?
Peeglitega ruumi võiksite näiteks mõelda ka nurgakesi, kuhu endiselt üksinda pugeda saaks, mitte ei jääks ainult elamuse saamiseks. Ilmselt on ka selliseid inimesi, kes puhkaksid hea meelega omaette.
Ülesanne #6: Eskiis
Visand kooliruumi ümberkujundamisest.
Karel Meitzar ja Armin Armulik
Margus Tammik:
Väga huvitav lähenemine - tegite ühenäolisest kohast kaks täiesti eriilmelist valikut aja veetmiseks.
Üks on väga konkreetse elamuse saamiseks, ning teine mugav ja vaba koht. Esimese puhul võib tekkida
olukord, kus inimesed, kes koolis iga päev käivad, peeglitega ruumi pärast esimesi kordi enam minema ei
kipu. Vaba aja veetmise ruum ilmselt hoiab külastajaid tegevuses veel aastaid. Kas enne oli suur ruum
läbi käidav? Võib-olla oleksite võinud ka läbipääsu säilitada, ning peeglite kogemuse teekonda sisse
paigutada. Väga tore, et elamuskeskus inspireerib ka oma kooliruumi elamustega rikastama!
Ülesanne #5: Käik objektile
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.
Karel Meitsar
Armin Armulik
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs
1. Miks on see koht koolimajas oluline? Mille poolest peavad ilmselt kõik koolimaja igapäevased kasutajad seda tähtsaks? Kas kool ilma selle kohata oleks võimalik / milline oleks kool ilma selle kohata?
*Antud koht on oluline just õpilaste jaoks, sest nad veedavad oma aega enne tunde, vahetundide ajal ja pärast tunde siin. Inimesed peavad seda tähtsaks, sest siin on ruumi ja vabadust endaga ise aega veeta see on üheks põhjuseks, miks õpilastele meeldib see ruum. Kool oleks ilma selleta täitsa võimalik, aga kui seda ei oleks, siis poleks paljudel enne bussi kellegi ootamist kuskil olla. Varem oli seal kooli kohvik, mis pandi kinni, kuna kohviku müüja lahkus töölt.
2. Kes seda kohta kõige rohkem kasutavad? Kas kasutajaskond on mitme kesine (õpilased, õpetajad, tüdrukud, poisid, eri vanuses, eri huvidega)? Või ühekülgne? Mida seal tehakse?
*Enim kasutavad seda kohta õpilased (poisid ja tüdrukud eri vanuses, eri huvidega), peamine tegevus on telefonis aja veetmine, bussi ootamine, vestlemine ja mängimine.
Vaatle kohta 10 minutit. Mitu inimest loendad? Kes nad on? Mida nad teevad? Kirjuta üles vaatluse teostamise kellaaeg. Kuidas võis kellaaeg vaatlustulemusi mõjutada?
*Peale meie oli seal ka kümne minuti jooksul korraks telefonis koristaja. Kellaaeg oli 11.37 - 11.47. Kellaaja valik võis olla veidi kehv, sest see oli just see aeg, millal enamus õpilased kõik söömas käisid.
3. Millised kolm erilist sõna kirjeldaksid just seda kohta koolimajas? Proovi leida sõnad, mis ei ole väga tavalised, mis annavad edasi emotsiooni (tunnet) ja mida ei saaks öelda kooli teiste ruumide kohta. Need sõnad ei pea olema ainult positiivsed (head).
keskpärane
ilmetu
Momendil haudvaikne
4. Kuidas siin liigutakse? Millise tempoga? Millistes suundades? Parimaks kirjeldamiseks joonista ka skeem.
*Liigutakse kasutades kondimootorit, seega jalgsi, tempo on 3 km/h, liigutakse tavaliselt koolist välja ehk siis otse ja vasakule.
Kas ruum tundub mõjutavat siin aega veetvate või siit läbi liikuvate inimeste asendeid või liigutusi? Kuidas?
*Antud ruum annab inimesele soovi istuda, sest siin on palju toole ja laudu, mis on kohviku ajast veel alles.
5. Milline on selle koha sisustus? Kas sisustus on kooskõlas siinsete tegevustega? Või vastuolus? On midagi puudu? On midagi üle?
Sisustus: toolid, lauad, baarilett (mis pole kasutusel igapäevaselt, seda kasutavad haruarva minifirma Kersti Kohvik liikmed), klaver, taimed, pildid.
Sisustus on kooskõlas siinsete tegevustega, sest enamjaolt siin istutakse ja veedetakse aega telefonis. Antud ruumis võiks olla rohkem kirevust, vähem keskpärasust, mugavad toolid, mänge, mis paneks õpilased liikuma.
6. Kuidas see koht kõlab? Milliseid hääli on siin kuulda? Kuidas inimesed räägivad? Millest nad räägivad?
*Tänu sellele, et see on kohe koridoriga ühenduses, siis on siin aegajalt palju müra, millest aru ei saa. Inimesed on rääkides rahulikud, enamjaolt rõõmsad ja sõbralikud.
7. Mismoodi siin lõhnab? Kui esimese hooga tundub, et ei lõhnagi, püüa keskenduda, ringi liikuda, oma nina kogu võimekus proovile panna. Kas see lõhn on siin alati?
*Siin lõhnab vana träni järele, sest meie koolis on hetkel ehitustööd ja seda ruumi kasutatakse asjade ladustamiseks. Mis tähendab, et see koht ei ole alati sellise lõhnaga.
8. Milline on valgus? Kas siin on helge või hämar? Kas see tuleneb ilmast, kellaajast või akende paigutusest ja suurusest?
Valgus on pigem kehva poolne. Seda põhjustavad väikesed aknad, mis on üsna kõrgel. Elektrivalgus pole kõige parem.
9. Kuidas sa ennast siin tunned? Proovi täpsustada, miks näiteks hästi, kehvasti, mugavalt vmt.
Me tunneme ennast siin täiesti tavaliselt ja rahulikult, sest siin on vaikne ja teised ei sega meid.
Mõõda see koht ära. Joonista plaan. Märgi juurde ka ruumi kõrgus
Ruumi kõrgus on 3220 mm
Margus Tammik:
Väga meeldiv on lugeda kirjeldust, kus ruumi iseloomu annavad seda kasutavad inimesed, olete ilmselt
valinud ühe kõige sotsiaalsema koha maja pealt ja paistab, et vist ei olegi oluline, et ta nii ilmetu
on. Mainisite, et kool toimiks ka ilma selle kohata. Siinkohal oleks põnev mõelda mis siis olekski kui
seda ruumi polekski? Milline muu koht maja peal seda asendama hakkaks ja miks?
Hea tähelepanek on ka see, mida inimesed selles kohas teevad. Telefonis istumise puhul tundub, et kuna viibid virtuaalruumis siis nagu ei olekski oluline, kus parajasti oled, olgu see siis bussipeatuses või kodus köögis. Samas joonistub tegelikkus välja - kui oluline on ka ootamise ja lihtsalt olemise ruum, kus erinevaid tegevusi ise välja mõelda ja ennast turvaliselt tunda.
Plaanile oleksite võinud joonistada ka seda träni ja mööblit, mida kirjelduse järgi seal päris palju on. Siis edasi mõtlekski mida teha ilmetute seinte, valguse või mööbliga. Näiteks mis juhtub, kui mööblit ringi tõsta? Seejärel kasutajaid jälgida, kuidas uue ruumiga kohanetakse.
Ülesanne #4a: Pst!
Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.
Karel Meitsar
Armin Armulik
Lindistasime kahe nädala jooksul palju helisid. Koolimaja kubiseb ilmekatest helidest, muist on kohe äratuntavad, muist saladuslikumad. HELISALVESTISED:
Kellad:
Tunnikell
tunnilõpu kell
Tualett:
Vee alla minek
Kraan + kätekuivati
Vahetund:
Hommikune puhkeruumi heli
Hommikuse puhkeruumi heli 12 minutit hiljem
Puhkeruum keskpäeval
Vahetund treppidelt
Esitatud on väga erinevaid helitaustu – asistest-argistest (kätepesu, -kuivati, wc-poti vee tõmbamine) kuni koolikella helinateni. Vahepeale jäävad teraselt tabatud trepikoja (milline kaja!) ja klaasmaja hääled. Viimase helilisi omadusi olete uurinud kohe põhjalikult kolmes erinevas olukorras ning erisused, mis ilmnevad nii rahva rohkuse ja rääkimise valjususe kui ka kõnelejate poolest on ilmekad. Näiteks madala meeshääle kõne avaras ruumis ei ole lihtsasti arusaadav, sest madala helisageduse omapära ei lase helil selgelt esile tulla. Oma panuse sellele lisab ka teksti vähene artikuleerimine. Aga võib-olla oli see taotluslik? Igal juhul olete avastanud nii mõndagi. Põnevaid edasisi avastusi helide ilmas!
Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Karel Meitsar
Armin Armulik
Meie mõõtsime sammudega ära meie koolimaja C-korpuse. Mõõtmiseks kasutasime samme. 1 samm= 1.5 meetrit. Kuna C-korpus koosneb kahest erineva suurusega ristkülikust,siis pidime väiksema ristküliku silmaga ära mõõtma (ohutuse mõttes),aga teise ristkülikulise hoone mõõtsime ikkagi sammudega. Suure ristkülikulise hoone pikkuseks sammudega mõõtes saime 38 sammu ehk ligikaudu 57 meetrit. Laiuseks saime 14 sammu ehk ligikaudu 21 meetrit. See tähendab, et hoone pindalaks on nende andmete järgi 1197 ruutmeetrit.
Väikese ristküliku pikkuseks saime silmaga 10 meetrit ja laiuseks 6 meetrit. Pindalaks tuli, siis 60
ruutmeetrit. Mis tähendab, et C-korpuse pindalaks on 1257 ruutmeetrit.
Kuid me pidime ikkagi neid andmeid kontrollima. Plaani pealt vaadates oli suure ristküliku pikkuseks
sajandiku täpsusega 52.3 meetrit. Mis tähendab, et sammudega mõõtes eksisime me ligi viie meetriga.
Pikkuseks oli 19.3 meetrit. Selle mõõduga panime natukene vähem mööda. Pindala oli 1009,39 ruutmeetrit.
Väikese ristküliku pikkus oli 10 meetrit ja laius 5 meetrit. Pindala oli 50 ruutmeetrit. Ja kogu korpuse
pindalaks tuli 1059,39 ruutmeetrit, mis on täpne hoome kirjelduses oleva pindalaga.
Me saime sellest mõõtmisest teada, et enamus mõõdud sammudega mõõtes on ebatäpsed. Vahepeal võib
silmaga mõõtes vedada, aga ehituses selliste mõõtmisviisidega kaugele ei jõua.
Karel Meitsar ja Armin Armulik
Sammudega mõõtmine tundub tõepoolest kõige lihtsam ja käepärasem lahendus. Samas pani mind imestama teie sammu keskmine arvestuslik pikkus - tervenisti 1,5 meetrit! Tavaliselt arvestatakse täiskasvanu sammu pikkuseks pigem 1 m või alla selle. Kui viitsite veel ühe täiendava harjutuse teha, siis palun teil teostada kordusmõõtmine kahel erineval viisil ja võrrelda nende mõõtmisvigu. Esmalt proovige mõõta lühemate sammudega (üritage võimalikult meetri lähedale saada igat sammu). Seejärel proovige mõõta ülipikkade (1,5 m) sammudega sama seina pikkust. Korrake kumbagi mõõtmist vähemalt 10 korda ja arvutage kummagi mõõtmistulemuse keskmine ja hälve (+/-). Kumb on täpsem ja usaldusväärsem, kas pika või keskmise sammuga mõõtmine?
Ülesanne #2b: Bioloogika!
Uurige teisi liike oma koolis.
Karel Meitsar
Armin Armulik
Väidame, et meie koolis on 99% õpilastest nutitelefon, seega üks liik või organism koolielus.
Uurimisorganismideks võtsime meie kooli kahekümne õpilase telefonid.
Meie arvame, et telefon on omaette liik, sest nad on tänapäeval peaaegu kõigil inimestel kogu aeg käes
või kuskil kotis, taskus või mujal valmis tegutsema. Telefonide kaudu saadetakse kogu aeg teateid,
informatsiooni, meelelahutust, nagu oleksid nad elus ja teaksid, mida me hetkel teeme ja mida me vajame.
Lisaks haarab telefon palju inimesi oma lummusesse nagu hüpnotisöör.
Kahekümnest uuritavast telefonist olid 60% androidid ja 40% iphoned. Valim on küll napp, kuid
uurimistulemusest järeldame, et õpilaste seas on veidi populaarsem android, kuigi iphone võtab vaikselt
järele.
Väga leidlik lahenduskäik ülesandele! Oskasite näha ja kirjeldada midagi, mis on meie elus nii mõjukas
aga samas jääb enamikele igapäevaelus märkamatuks.
Selle hüpnotisöör-organismi kirjeldatud tunnuseid vaadates tundub, et kõigest õhkub läbi veel üks
oluline tunnus - telefon ei saa (veel?) hakkama ilma peremeesorganismita, kelle abil ta kõik omale
vajaliku ammutab (kas tegemist on sümbioosi või hoopis parasitismiga?). Siit võib kirjelduse osas
edasigi mõelda - mis saab siis, kui see organism võiks otsustada iseseisvuda või peremehe täielikult üle
võtta? Või vastupidi, mis peaks juhtuma, et ta välja sureks?
Ülesanne #1: Tere!
Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.
Karel Meitsar
Armin Armulik
Minimalistlik ja sümbolistlik kooliteemaline töö kunstiõpetuse propageerimiseks.
Moraal: Nutitelefonide asemel mängi pliiatsitega.
Väga tublid! Tehniliselt väga hästi teostatud, visuaalselt põnev ja huvitav mõttekäik! Siin teile ka link ühele mu lemmikkunstnikule, kes on ühendanud digimaailma kunstiga: https://www.newrafael.com/websites/ Tublid! Tublid!
Kommenteerivad:
EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Margus Tammik:
Väga ilus makett! Siin joonistuvad nüüd veel paremini välja kahe poole erinevused, nii materjalides kui tiheduses. Nüüd on palju selgem, mismoodi see peeglitega labürint tundub piljarditoa kõrval, kuidas selles liikumine tundub ja kuhu jõuad seda läbides.
Mõned pisiasjad tulevad samuti välja - kas piljardilaud tegelikult mahub sinna tuppa ära, kuivõrd laud tahab enda ümber suurt ruumi, et mahuks ka kiiga mängija ära? Seetõttu tasub alati maketile ka inimesi panna. Siis on veel selgem, kas ja kui palju ruumi jääb liikumiseks ja üldse annab vaatajale skaala tunnetuse kätte. Igal juhul on pingutusi näha - detailid ja materjalide valik annavad ülevaatliku pildi hästi kätte, loodetavasti jõuavad teie ideed kooliruumi ka päriselt!