Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #8: Makett
Makett kooliruumi uuest kujundusest.
Dmitri Vassiljev
Ma tegin maketi kolme suurruumidega. Kasutasin liimi ja paberit.
Nii näeb minu makett välja. Lohakalt tehtud, aga sellega võib parem ette kujutada, kuidas uues
garderoobis võib liikuda.
Ülesanne #7: Projekt
Kooliruumi uus kujundus.
Dmitri Vassiljev
See on minu ideede (ülesanne 6) jätkamine.
1. pilt - nii võib kogu garderoobiruum välja näha
2. ja 3. pildid - see on varnade seinad (joonisel ,1. pildil tumehallid peenikesed seinad), mis meil on
praegu garderoobis. Minu arvates, näevad nad ei ole ilusasti välja. Ma tunnen end nendega garderoobis,
nagu vanglas. Sellega otsustasin ma neid vahetada.
4. pilt - Uus variant, millega oleks ma rahul.
Jalanõudeks on meil platsi varnade all või jalanõusid pannakse kotti.
Regina Kaasik:
Väga huvitav, kui tugevalt muster võib rumis luua teise meeleolu. Esimene on nagu vanglatrellid (osad
jooned on püstised ja muster ise on ka hästi tihe), sinu variandil pole püstiseid jooni, mis kaotavad
ära ka selle "vanglatrelli" efekti. Väga hea avastus - võibolla oli see teadmatult tehtud otsus
tunnetuse põhjal, aga see on väga hea! :)
Mulle meeldib su parandus sellele ruumile - asjalik!
Ootan huviga maketti. :)
Ülesanne #6: Eskiis
Visand kooliruumi ümberkujundamisest.
Dmitri Vassiljev
Alguses annan informatsiooni piltidest (garderoobi muutmine):
!!! Ma vaatlen osa garderoobist, sest meie garderoobis on palju ruumi ühes reas ja nad ei erine
teineteisest oluliselt).
Pildid:
1. Üks garderoobiruum enne muutumist. (praegu)
2. Üks garderoobiruum pärast muutumist
3. Ruumid (garderoob) enne muutumist. Rohelised lained on plats varnadeks, allpool ei ole varnasid.
(praegu)
4. Ruumid (garderoob) pärast muutumist. Rohelised lained on plats varnadeks.
5. Minu innustus (garaažid)
Nüüd räägin muutustest. Minu innutstus on garaažide read (pilt 5). Kuidas on see seotud garderoobiga? Kui te märkasite, nägite te, et praegu on kõik ruumid (1. ja 3. pildid) seotud ühe koridoriga (allpool). See ei ole eriti hea, sest oma ruumi sattumiseks peab õpilane läbi koridori minema. Kõigepealt, on see kriitiline õpilastele, kelle ruum on rea keskpaigas. Märkan, et alamseina(1;3) ja laia koridori (2;4) all on olemas avar ruum.
Mis muutus? Ruumide paarid on seotatud ühe suurema ruumi. Uued ruumid on isoleeritud teineteistest. Kõrvaluksed on kadunud. Allpool ilmusid läbiminekud igale ruumile. Tara vanade ruumide vahel (uue ruumide keskpaigas) on lühenatud. Lisatud tara akende kõrval varnade paigutamiseks. See kõik näeb nagu garaažide rida.
Minu variandiga (2. ja 4. pildid) ei ole koridorit, mis seob ruume, ja oma ruumi võib õpilane sattuda laia läbiminekuga (allpool) avarast ruumist. Sellega väheneb ebamugavus, sest õpilaste vool on vähem tihe avaras ruumis -> rohkem privaatruumi. Veel, uue variandiga on ruumide alas rohkem võimalusi liikumiseks tara vähendamisega keskpaigas. On ka võimalik ringiliiklus. Et varnade plats ei kao, on lisatud tara akende kõrval. Võrrelda saate pildid 3 ja 4, kuidas muutus plats varnade paigutamiseks.
Soovil võib alamkoridorid seinaga asendata, et läbiminek oleks ainult uksega, mida võivad ainult määratud inimesed avada, aga see raskendab liiklust.
Regina Kaasik:
Mulle väga meeldivad su joonised. Nii mugavalt loetavad. Samuti oled väga hea analüüsi teinud ja
inspireerunud millestki, mis aitab ka teistel paremini su ideed mõista. Tupiku asemel n-ö "ringliikluse"
kasutamine on väga kaval ja hea mõte.
Mõtteaineks sulle näiteks jalanõud. Ehk leiad ka jalanõude paigutamiseks mingi kavalalt kitsa lahenduse.
Võib-olla mingisugused erikujulised jalanõu nagid ülerõiva nagide all?
Tubli, lase loovusel lennata! :)
Ülesanne #5: Käik objektile
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.
Dmitri Vassiljev
Ma valisin meie kooli garderoobi. Arvan, et see ei näe hästi välja.
!!! Skeemis on ainult osa garderoobist (algus ,2 garderoobiruumi). Ma tegin alguse skeemi, sest meie
garderoob on suur ja piklik (jätkub paremale), aga skeemi põhjal võib inimene endale ette kujutada,
kuidas näeb meie garderoobiruum välja. Kõik ruumid näevad ühesuguselt välja ja neid on palju.
1. Selleta ei saaks opilased oma õuriided koolis säilitada õppimise ajaks.
2. Suurem osa, saab inimene õpilasi seal märgata. Õpetajaid seal ei märka inimene üldse.
3. Jõuk, stress, müra
4. Kuidas inimesed liikuvad, sõltub ajast. Kui, näiteks, tund algab, siis garderoobis ei ole liikumine
intensiivne ja inimesi on vähe - rahulik koht. Kui liikumine on intensiivne (õpepäeva lõpp), on olemas
nii palju inimesi. Kiiresti liikuda seal ei ole võimalik, sest garderoobis asuvad inimesed tihedalt
teineteise vastu. See on nii, sest palju õpilasi peavad kooridorides liikuda. Nii mõjub koht
liikumisele.
5. Kõik nagu tavalises garderoobis: varnad, garderoobiruumid igale klassile, õueriided, vahetujalatsid
jne.
6. Sageli, mõned inimesed vestlevad ja kõige täpsem heli kirjeldus seal on inimeste vestluste müra. Kui
inimesi on vähe ja ei vestle, valitseb seal vaikus.
7. Lõhnab, nagu ...
väljaspool.
8. Tehivalgustamist kasutatakse, kui väljaspool on pime. Kui ei, siis kasutatakse päevavalgust. Suurem
osa, ei ole valgus seal hele.
9. Ma tuunen end seal ebamugavalt, sest privaatruumi on vähe või ei ole üldse.
Regina Kaasik:
Kõik su tähelepanekud on väga olulised! Tõepoolest on kõikide väga isiklikud esemed seal nii avatud
kohas. Justkui ei ole kontrolli ega kindlustunnet oma asjade suhtes.
Dünaamiline liikumine on samuti hea ja huvitav tähelepanek, kuna üks ja sama ruum on ühel sekundil nii
hõivatud, et sa ei pääse isegi välja. Ja teisel hetkel nii tühi, et lausa kõhe.
Kõikidele õpilastele on üks paik, sama süsteemiga. Kuigi tegelikult, nagu sa isegi mainid, on inimesed
erinevad, ning sooviksid näiteks oma nurgakest, kuhu teised vabalt ligi ei pääseks (kapp või muu kinni
käiv paik). :)
See ruumiline olukord tekitab väga palju põnevust ja küsimust, kuna paljudes koolides, pole sellele
aastakümneid tähelepannu pööratud. Väga palju võimalusi mõelda, kuidas see kõigile meeldivaks ruumiks
muuta nii, et ei toimuks lärmamist ja kõik end omamoodi hästi tunneksid.
Väga asjalikult analüüsitud!! :)
Ülesanne #4b: Reis kooli
Uurige kooli saabumise teekondi.
Dmitri Vassiljev
Meie koolist on palju teid põgene... väljumiseks. Palju inimesi kasutab iga nendest.
Fotod on linnaruumi ja eriti jalgsi liikumise teekondade kvaliteedi uurimisel oluline materjal. Nendelt
on hästi võimalik eristada ka tänavakatte kvaliteeti, kuidas mõned teed on uued ja korras ning teised
lagunevad. Hea, et oled märganud, et teekondi on mitmeid erinevaid, kuigi ilmselt ise kõiki neid ei
kasuta.
Edasiseks võiks uurida näiteks millised on kõige kasutatavamad teed nendest ja kuhu erinevad suunad
viivad (näiteks bussipeatus, pood, elumajad jne).
Ülesanne #4a: Pst!
Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.
Dmitri Vassiljev
Mind huvitas, kuidas kõlavad erinevad pinnad meie koolis (aken, sein ja põrand).
Väga põnev ülesandepüsititus! Oled otsinud ja leidnud viise, mil moel teha häält pindadega – aken, sein
ja põrand. Tähelepanuväärne on, et sa ei ole jäänud tavapäraste häälte juurde, mida eelnimetatud pinnad
teevad vaid oled otsinud põnevaid hääli ja need saavad sinu abiga kuuldavaks! Kui peaks mõistatama, et
mis need häält teevad, siis läheks pikalt aega ja tõenäoliselt vajaksid arvajad palju õlekõrsi.
Võid veel mõelda, et kui kõlavad helid kordama panna (või siis neid pikemalt teha) saaks veelgi mõjusama
soundtrack`i – kordus annab aega helil mõjuda! Proovi järele kas vastab tõele!
Ülesanne #3b: Inventuur
Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.
Dmitri Vassiljev
Otsustasin ukselinke uurida. Mingid nendest on vanad, mingid on uued. Meie korrused on erinevad. Mingid nendest on vanemad, mingid uuemad. Sellest sõltub ukselingi väljanägemine. Esimene tüüp(pilt 1) on teisel,neljandal korrusel ja garderoobis. Teine tüüp(pilt 2) asub esimesel korrusel. Esimesel ja kolmandal korrusel on kolmas tüüp(pilt 3). Viimane (pilt 4) on teisel ja neljandal korrusel.
Tere!
Ukselink on meie esimene füüsiline kogemus uksega. Seda alla vajutades me juba aimame kuidas uks lahti
tuleb/läheb. Kas sujuvalt või tõrksalt. Samuti saab meie käsi kohe aru, kas see ukselink on käele mugav
või on tunne nagu see oleks millegi muu jaosk disainitud. Vahel lingid logisevad, see pole küll lingi
süü vaid paigaldaja lohakus. See on päris ebameeldiv tunne.
Uks ja ukselink on maja visiitkaart. On tehtud korduvaid katseid inimestega, keda juhatatakse kõrge
korrusmaja kontorisse ning hiljem küsitletakse, et mitmest uksest pidi nad läbi minema? Kui inimene ei
suuda meenutada, siis järelikult olid uksed nii mugavad kasutada, et nad ei pannud neid tähelegi. Kui
aga suudeti uksi loendada, järelikult olid need kuidagi meeldejäävad, mis ei pruugi olla positiivne.
Põhiline, mis meelde jääb tavaliselt, on ukse lükkamine või tõmbamine vales suunas. Seda on küll kõik
inimesed ustega kogenud. Ja sageli annab valeinfot ukselink.
Jõudu ustega
Merike
Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Dmitri Vassiljev
Vihikuga mõõtma? Miks mitte?
Mõõtsin vihiku pikkusega (pikem pool), mis on 20.5 cm pikk.
Esimene mõõtmine (pildid 1 ja 2):
Pingi küljed on (5,5 X 2.1) vihikut. See on 5.5*20.5 cm ja 2.1*20.5 cm, mis on (112.75X43.05) cm.
Sellega on pindala istumiseks 112.75*43.05=4853.8875 ruutsentimeetrit.
Teine mõõtmine (pildid 3 ja 4):
Küljed: (5.7 X 1.5) vihikut, mis on 5.7*20.5 ja 1.5*20.5, mis on (116.85X30.75) cm. Pindala on
116.85*30.75=3593.1375 ruutsentimeetrit.
Praktiline lahendus, käepärane mõõtevahend. Ebapraktiliseks läheb sinu mõõteviis aga selle koha peal, kus puhtmatemaatiliselt rehkendades esitad pingi serva pikkuse sajandiku ja pindala lausa kümnetuhandiku täpsusega, samas kui mõõteviga on sellise mõõteviisi puhul kindlasti rohkem kui sentimeeter. Seega oleks mõistlikum esitada vastus selliselt: pingi servad on 112 x 43 +/- 2 cm. Mis oleks sellisel juhul aga pindala veapiirid?
Ülesanne #2b: Bioloogika!
Uurige teisi liike oma koolis.
Dmitri Vassiljev
Uurisin minu kooliümbruse rohu. Olin algusel arvanud, et rohi ei olnud huvitav objekt uurimiseks. Aga, kui ma olin seal käinud, olen näinud, et meie kooliümbruses on palju erinevaid liike!
Äge, et võtsid oma uurimisobjektiks midagi esmapilgul nii tavalist ja märkamatut. Tihti ongi nii, et kui midagi tähelepanelikult uurime, avaldub selles väga palju detaile ja erinevusi. Siit edasi võikski näiteks võtta kindla ala (nt ruutmeetri) ja seal kasvavad erinevad liigid loendada ja võimalusel ka määrata! On olemas ka erinevaid äppe (nt PlantNet Androidile), mis foto abil aitavad lihtsasti taimeliike määrata. Liikide rohkus või vähesus mõõtealal sõltub kindlasti sellest, kuidas ala hooldatakse - kui vaatled mõnda ala, kus muru niidetakse pidevalt väga madalaks ning kuhu on külvatud spetsiaalne murusegu, on sealne liigirikkus palju väiksem vähesema hooldusega "metsikumatest" aladest.
Ülesanne #2a: Inimvaatlus
Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.
Dmitri Vassiljev
Kuidas ust avatakse? Vaatame minu näite varal!
1. Esimesel pildil avan ust tavaliselt, kui lähen kooli hommikul.
2. Teisel pildil avan ust kahe käega. Teen seda, kui mul on halb tuju ja ma olen väsinud.
3. Kolmandal pildil teen seda, kui olen esimesest variandist tüdinud.
4. Neljandal pildil proovisin ust maagiaga avada (või teleporteerida), sest tahtsin nõidust
praktiseerida, aga see ei töötanud. :(
Nii võib minu meeleolu minu asendile ukse avamise jooksul mõjuda.
See on minu kooli peasissepääs ja niisugused uksed mõjuvad ka minu asendile. (Kuidas saaksin ma teisest
ust avada?)
Oled mänginud oma meeleolu mõjuga ukse avamisele. Omapärane lahendus ja hea mõte uuridagi ühte ruumiosa. Kumbapidi see nüüd oli, kas ruum mõjutas sind või sina ruumi?
Ülesanne #1: Tere!
Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.
Dmitri Vassiljev
Suurmaag Torbrettub õpib teleporteerimismaagiat, et ukse taha liikuda (uks on pandud kinni ja temal ei ole võtit).
Suurmaag Torbrettub tekitab müstikat! Ust on küll kaadris näha aga õpipoisi kombel ta katsetab alguses markeriga??? Tehniliselt hästi teostatud ning tunnete gif animatsiooni võlusid ja maagia võimalust. Tibake salapärane töö, et mis teil seal koolis täpselt toimub aga igatahes tekitab huvi! Kohe palju!
Kommenteerivad:
EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid
Regina Kaasik:
Väga tubli! Aga "Lohakalt tehtud" makett on parem kui mitte midagi. ;) See, et kuskilt veidi ebatäpsusi on, on okei, kuna kjultusvõime veab tegelikult kõik vajalikud otsad ise kokku ning vaatamata kõveratele seinadele
aitab see tajuda, kuidas ruum välja näeb ja millised nad kõik koos välja näha võivad. Aga enesekriitilisus on mõnes mõttes hea asi - paneb märkama ja pingutama paremuse poole. Sina oled tublisti lõpuni käinud, see on kõige olulisem!
Aitäh sulle, ja ma loodan, et olin sulle abiks ning et said nendest ülesannetest veidi teistsugust vaatenurka ning praktikat juurde. :)