Ülesanne #2a: Inimvaatlus
Avastage seoseid inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.
Kehra Gümnaasium, 10. klass, Sparta
Sirely Kasela, Edgar Lainelo, Anastassia Lukjanova, Liisa Mitus, Erik Vorna, Laura Tiirik
“Spartalik töö tõesti – võib-olla mitte teadlikult, aga töö näib tabavat õpetajate ja õpilaste erinevusi – õpetaja tundub olevat kooliruumis aktiivne pool, alumise pildi visandid (õpilastest?) viitaks justkui passiivsusele ja üksildusele… Tõepoolest, keha võib selliseid tundeid väljendada ja ruum seda väljendust toetada. Ehk viitab töö oma staatilisusega koolis varju jäävatele, eraldumisega seotud probleemidele? Kui nii, siis on kiiduväärt peidus teemad välja tuua – ehk on “koreograafiline jälgimiskunst” hea lahendus teemade puhul, kus sõnu on raske leida?”
Saaremaa Ühisgümnaasium, 7. klass
Kristel Soe, Merili Mikku, Luise Vevers
Anni Kuuseok, Berit Porss, Lennart Aavik
“Meie testisime ruumide mõju kehale ja tunnetele. Samas vaatasime ka istumis asendeid.
Ruumid
mõjutavad asendeid ja liikumisi. Kui on kitsam ruum siis on vähem ruumi liikumiseks. Mida väiksem on
ruum seda rohkem tunned ennast märgatuna, mille tagajärjel istud viisakamalt. Kui on suurem ruum on
järelikult rohkem ruumi liikumiseks, tunned ennast mitte enam nii märgatuna ja istumis asend on
lohakam.
Pilt raamatukogus, arvutilaua all
Tunded: ebameeldiv kitsustunne
Pilt kooli aknalaual
Tunded: kitsas, kõva, hirm alla kukkumise ees
Pilt kapi vahel
Tunded: mõnus tunne, mõlemal pool kapid toestasid sind. Kapid olid jahutavad(külmad)
Pilt tüdrukute garderoobi lamp
Tunded: Avar, tundsid ennast pikana
Pilt seina vahel istuvas asendis
Tunded: hirm, kaaluta olek”
“Kõige süsteemsem vaatlus ruumi, asendi ja emotsioonide seostest. Juhib tähelepanu sellele, et need
seosed on pidevalt meiega – see, kus oleme, määrab sageli meie asendi, mis tekitab mingi tunde ja see
omakorda võib mõjutada seda, kui hea või sobiv on selles kohas midagi teha. Näiteks, kas saab
lõõgastuda pinnal, millelt on hirm alla kukkuda? Kas teistest korraks eraldumiseks on ka muid kohti
kui kappide vahe? Kas perspektiivi muutmiseks saaks kusagil kõlkuda? Kas sirutumiseks on vaid
garderoob? Samuti saame teada, kuidas tunneb end keegi teine, kes peab olema mingil põhjusel ühes või
teises asendis. Nn õhus hõljumise, sirutumise või kitsasse kohta pugemise pildid on ka visuaalselt
põnevad.
Huvitavalt tugeva emotsiooniga töö – see tiim on hea kadreerija. Mitmed pildid võiks viia näiteks
inimese individuaalsust, iseseisvust ja erinemise julgust rõhutavate kunstiteosteni. Eriti
kontseptuaalne ja lugujutustav on viimane pilt, kus valgus langeb tagant – kohe tundub algavat selle
kooli argiballett, aga vaataja seda enam ei näe!”
Tallinna Saksa Gümnaasium, 11. klass
Alissa Naaber
“Minu uurimusobjektideks olid kaasõpilased klassis ja koridoris. Tähelepanelikumal jälgimisel märkasin, et asendeid, mida koolimajas sisse võetakse on väga palju. Eriti köitis minu tähelepanu õpilaste koridoris ja klassis toolil istumine. Võibolla on tegemist ebamugavate istmetega või raskete/intensiivsete tundidega, kuid just reaalainetes võetakse meie klassis kõige erinevamaid positsioone. Sellepärast tekkis mul huvi lahendada oma ülesanne tooli kasutades. Teine asi, mis silma hakkas, oli vahetundides sissevõetavad positsioonid. Kuna ruumi on vähe, siis proovitakse ennast kõige efektiivsemalt koridoris paigutada nii, et ei võetaks väga palju ruumi ja teised saaksid ka liikuda. Loomulikult istutakse-seistakse sealjuures kõikvõimalikes asendites. Neid kahte kokku pannes tekkis idee tuua klassiruum koridori. Moodustasime visuaalse inimmõõdiku näitamaks kui mitu õpilast mahub korraga koridori istuma kui seal oleks klassiruum. Tulemuseks on tõdemus, et kui koridor oleks täidetud toolidega puhkamiseks, oleks väga vähestel võimalik istuda. Ja vastupidi, kui palju vaba liikumisruumi oleks klassides, kui seal puuduks mööbel.”
“Minu kool! ???? Tundub, et mu vana kool näeb tänapäeval väga äge välja. Süvitsiminev töö – uurib seda, millisena oleme harjunud tavakasutuses ruume, nende mõõtmeid ja kasutusvõimalusi tajuma. Miks mitte vahetada vahel klass ja koridor funktsioonidelt ära ja uurida, mis juhtub! Visuaalselt ilus ja ühtne töö, milles autori idee on läbi põhjalikkuse kenasti välja tulnud – sama tegelane eri asendites, demonstreerimaks, kuidas nt ruumilised võimalused määravad meie asendi (ja ilmselt ka meie emotsiooni, mida selles asendis tunneme, nt. viimane pilt). Sellest tööst võiks välja arendada mõne püsivama kunstiprojekti. Joonistatud visandid annavad aimu, kui paljud eri asendid koolipäeva jooksul lastele funktsionaalsed tunduvad – ja et on hulk asendeid, mida kooliruum võtma ei erguta – enamik poose on istuvad või nõjatuvad. Miks?”
Pelgulinna Gümnaasium, 9. klass
Kaarel Kütt, Reigo Eller, Laura Liister, Margot Arvola, Simone Kallas, Annemari Riisimäe, Sandra-Liis Eensoo, Ly Kask, Liis Lepler, Marianne Carmen Perli, Darmiina Aia, Elise-Helene Raadik, Jessica Babenko
“Koostöövaimne töö, kus osalejate hulk ja liigutuste rütm hakkab pikapeale oma sõnumit rääkima – tundub, et see töö sobiks hästi mõneks protestiaktsiooniks, kas siis päriselt linnaruumis või fotodena, kus oleks vaja midagi sõnadeta mõista anda… Tundub, et sellel kambal juba väljendusvahenditest puudu ei tule. Kerratõmbumine ja pikaksvenitamine vahelduvad nagu meeleolud päevarütmis, tõmmates tähelepanu sellele, kui palju rakendusi on tavalistel kooliruumidel. Kraanikaussidega pilt mängib minu silmis kavalalt soorollidega – vinge!”
Kommenteerivad: Töid kommenteeris haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro.
Grete Arro peamine tegevusvaldkond on hariduspsühholoogia. Ta töötab Tallinna Ülikoolis teadurina ehk tema töö on uurida, kuidas saaks õppimisega seotud erinevaid tegureid paremini tundes õppimist kõigile osapooltele mõnusamaks muuta. Gretel on ka suur huvi psühholoogia selle haru vastu, mis tegeleb keskkonnaga — keskkonnapsühholoogia uurib, kuidas ruum ja inimene teineteist vastastikku mõjutavad. “Kooliruum’16 projekt tõi mõlemad huvivaldkonnad kokku ja õpilaste töödesse süvenemine oli minu jaoks tõeliselt põnev,” ütleb Grete.
Grete Arro Eesti Teadusinfosüsteemis